Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elekter ja magnetism (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on seotud vasaku käe reegel ja elektrimootor ?
  • Mida tähendab elektriline inerts Lenzi seadusega seoses ?
  • Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem ?
 
Säutsu twitteris



Elekter ja magnetism
Õppimapp


Oskar Ohakas



Üks Rakvere Gümnaasium
2011





ELEKTER

1. Elekterilaeng


Sõna " elektrilaeng " on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks.

2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus


Elektrilaeng ehk laeng ehk elektrihulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi.Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suurus iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda läbivate osakeste elektrilaengute summat . Ka sel juhul võib elektrilaengu väärtuseks osutuda 0. Elektrilaengu tähis on tavaliselt Q või q. Elektrilaengu mõõtühik SI-süsteemis on kulon (tähis: C).

3. Elementaarlaeng


Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit . Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz . Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 1909–1916.

4. Elektrivool


Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus , nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks.



5. Juhid


Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus ) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10–6 Ω∙m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.

6. Dielektrikud


Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked , vedelad kui gaasilised . Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit , klaasi ja õhku.

7. Pooljuhid


Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal . Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...10–6 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium , seleen , telluur, arseen , fosfor ja teised), palju oksiide , sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid , paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72 eV, ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on nelja valentsed ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaar laenguna. Elektroni laeng on -1,6*10–19 C augulaeng on +1,6*10–19 C.





8. Coloumbi seadus
Coulombi (kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Võrdetegur k väärtus antud avaldises on .
Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785 . aastal.



9. Punktlaeng


Punktlaeng on ideaalne objekt (idealiseeritud mudel) – elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed.
Punktlaengu mõiste abil lihtsustatakse elektrinähtuste uurimist tavaliselt juhtudel, kui keha või osakese mõõtmed on tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest. Neil juhtudel võib mõõtmed arvestamata jätta. Samuti kasutatakse punktmassi mõistet teoreetilistes mudelites ja harjutusülesannetest.

10. Elektriväli


Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga.

11. elektrivälja tugevus


Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elekter ja magnetism #1 Elekter ja magnetism #2 Elekter ja magnetism #3 Elekter ja magnetism #4 Elekter ja magnetism #5 Elekter ja magnetism #6 Elekter ja magnetism #7 Elekter ja magnetism #8 Elekter ja magnetism #9 Elekter ja magnetism #10 Elekter ja magnetism #11 Elekter ja magnetism #12 Elekter ja magnetism #13 Elekter ja magnetism #14 Elekter ja magnetism #15 Elekter ja magnetism #16 Elekter ja magnetism #17 Elekter ja magnetism #18 Elekter ja magnetism #19 Elekter ja magnetism #20 Elekter ja magnetism #21 Elekter ja magnetism #22 Elekter ja magnetism #23 Elekter ja magnetism #24 Elekter ja magnetism #25 Elekter ja magnetism #26 Elekter ja magnetism #27 Elekter ja magnetism #28 Elekter ja magnetism #29 Elekter ja magnetism #30 Elekter ja magnetism #31 Elekter ja magnetism #32 Elekter ja magnetism #33 Elekter ja magnetism #34 Elekter ja magnetism #35 Elekter ja magnetism #36 Elekter ja magnetism #37 Elekter ja magnetism #38 Elekter ja magnetism #39
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juhan0000 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhiliselt on see 11-da klassi füüsika teise poolaasta õpimapp kus on kõik vajalik info selle osa kohta füüsikas. Teemadeks on Elekter ja Magnetism ja kõik mis on nendega seotud. näiteks kas või elektrimootori tööpõhimõtte.
elektrilaeng , elementaarlaeng , elektrivool , juhid , dielektrikud , pooljuhid , coloumbi seadus , punktlaeng , elektriväli , elektrivälja tugevus , lektrivälja jõujooned , elektrivälja potensiaal , pinge , elektrimahtuvus , kondensaatorid , ohmi seadus , takistus , eritakistus , alalisvool

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Äitah selle materjali eest, sisu vastab mu ootustele.
16:53 16-05-2013


Sarnased materjalid

36
doc
Elektromagnetism
43
ppt
Elekter ja magnetism
7
doc
Elekter ja magnetism spikker
2
docx
Elekter ja Magnetism
18
doc
Elektromagnetism
23
docx
Elektromagnetväli
2
doc
ELEKTER JA MAGNETISM
2
docx
Füüsika - elekter ja magnetism



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun