Mis on gravitatsioon (2)

Gravitatsioon on üks neljast aine ja energia vastastikmõjust. Ülejäänud vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju.
Gravitatsioonilise vastastikmõju käigus tõmbuvad [mass]i omavad kehad teineteise poole. Kehadele mõjuvat gravitatsioonijõudu väljendatakse valemiga F = G \{r^2}
kus F on gravitatsioonijõud, m1 ja m2 on kehade massid , r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.
Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk. Elementaarosakeste füüsikas on gravitatsioonil praktiliselt mõõdetamatu mõju. Küll aga on gravitatsioon oluline makromaailmas. Näiteks kosmilises mastaabis on gravitatsioonijõud praktiliselt ainus kehade liikumist mõjutav jõud. Selle põhjuseks on fakt, et (erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust) tekitab gravitatsiooniline vastasmõju ainult tõmbejõudu. Kuigi elektromagnetiline vastasmõju on gravitatsioonist 1036 korda tugevam, siis tavaliselt on makroskoopilised kehad elektriliselt neutraalsed. See tähendab, et nende koostiseks olevates aatomites on positiivse elektrilaenguga prootoneid ja negatiivse laenguga elektrone täpselt ühepalju ja keha ise on kokkuvõttes elektriliselt neutraalne ning makromaailma mastaabis elektromagnetilises vastasmõjus ei osale.
Gravitatsioonilise vastastikmõju kandja on gravitatsiooniväli, mida põhjustab aine olemasolu. Kvantgravitatsiooni teooria alusel on gravitatsioonivälja vahendav osake graviton, kuid siiamaani pole füüsikud selle osakese olemasolu veel tõestada suutnud.