Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vool, magnet (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine?
  • Mis on lühis ja miks see ohtlik on?
  • Miks kasutatakse kaitsmeid kuhu ühendatakse millised on liigid iseloomusta neid?
  • Mis on magneti poolused ja kuidas nad üksteist mõjutavad?
  • Mis on magnetvälja jõujooned?
  • Kuidas määrata vooluga juhtme magnetvälja suunda?
  • Mis on elektrimootor ja mis põhimõttel töötab?
  • Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab?
  • Mis on ja milleks kasutatakse trafosid?
  • Mis on magneetumine ja kuidas saab magnetit demagneetida?
1. Defineeri alalisvoolu töö valem ühik? Ül
Alalisvoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega
Ühik J (Džaul)
Valem (pinge* voolutugevus *aeg), ,
A= l2*R*t
2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus.
Ühik 1W ( vatt )
Valem: N=U*l
N=l2*R
N=U2/R
3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus?
Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas . Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab.
4. Faasijuhe ; nulljuhe
Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks.
Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub
Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti
5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine ?
Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest.
6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on?
Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga , mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik
7.Miks kasutatakse kaitsmeid ; kuhu ühendatakse; millised on liigid; iseloomusta neid?
Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool , kui vooluringis tekib lühis. Kaitsmed ühendatakse vooluringi jadamisi faasijuhtmele enne tarbijat.
Kaitsmed:
* Sulavkaitsmed – põhiosa on kergesti sulavast materjalist traat , mis asub mittejuhtivast materjalist kestas. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis traat katkeb, katkestades vooluringi – ühekordselt kasutatav.
* Bimetallkaitse – koosnevad kahest eri metallist. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis need metallplaadid soojenevad ja painduvad üksteisest eemale, katkestades vooluringi - korduvkasutatavad
8.Mis on magnet; püsimagnet
Magnet on keha, mis tõmbab enda poole rauast esemeid. Magnet pöördub võimalusel põhja-lõuna suunaliselt.
Püsimagnet omab magneetilisi omadusi pikaajaliselt
9.Mis on magneti poolused ja kuidas nad üksteist mõjutavad?
Magneti poolused on magneti kohad, kus magneti omadused on kõige tugevamad. Magnetil on põhja- ja lõunapoolus. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad
10.Mis on magnetvälja jõujooned?
Magnetvälja jõujoonteks nim jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Väljaspool magnetit on jooned suunatud põhjast lõunasse. Magnetis aga lõunast põhja. Need on kujutletavad jooned, mida tegelikkuses ei eksisteeri.
11.Joonista sirgmagneti; u magneti ja maa magnetvälja jõujooned
12. Kuidas määrata vooluga juhtme magnetvälja suunda?
Vooluga juhtme magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes.
13.Mis on elektromagnet ja millest ja kuidas sõltub selle magnetvälja tugevus
Elektromagnetiks nim rauasüdamikuga pooli. Elektromagneti magnetväli on seda suurem, mida suurem on voolutugevus ja mida rohkem traadikeerde on poolis. Kui elektrivool katkestada, siis kaotab elektromagnet oma magnetvälja.
14.Mis on elektrimootor ja mis põhimõttel töötab?
Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. ELmootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolusuunda raami mähises.
15.Mis on elektromagnetiline induktsioon.
Elektromagnetiline induktsioon seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni.
16.Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab?
Voolugeneraatoris muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Selle töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil.
17.Mis on ja milleks kasutatakse trafosid?
Trafo abil tõstetakse ja alandatakse vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust. Trafo töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil
18.Mis on magneetumine ja kuidas saab magnetit demagneetida?
Magneetumine on magnetiliste omaduste saamine. Magnetit saab demagneetuda, kui seda tugevasti koputada või kõrgel temperatuuril kuumutada.
Vool-magnet #1 Vool-magnet #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor prituuu Õppematerjali autor
Mõisteid

Sarnased õppematerjalid

Magnetväli ja elektrivool
1
doc

Magnetväli ja elektrivool

pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Poolis on traat tihedalt keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad

Füüsika
Magnetnähtused
2
doc

Magnetnähtused

mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis. Maa magnetväli Maa on suur magnet Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes.

Füüsika
Magnetism
2
doc

Magnetism

ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust. Kaks magnetit mõjutavad alati teineteist. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad aga magneti mõlemad poolused. Oerstedi katse = teravikule pandud magnetnõela kohale pandi paraleelselt juhe. Juhtmesse lasti vool sisse ning magnetnõel pöördus. Voolu katkestamisel läheb nõel tagasi algsesse asendisse. Kui aga muuta voolu suunda, pöördub ka põhjapoolus teisele poole. Vooluga juhet ümbritsevas ruumis mõjuvad magnetnõelale jõud, mis pööravad nõela. Magnetväli = ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid ning kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Liikuvate laetud osakeste ümber on aga nii elektri- kui ka magnetväli. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga

Füüsika
Mõisted magneti osa kordamiseks
1
doc

Mõisted magneti osa kordamiseks

Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, k

Füüsika
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng
14
docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

5.Mida nimetatakse voolu toimeks? V: nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle 6.Mida mõõdab galvanomeeter? Millel põhineb galvanomeetri töötamine? V: Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö põhineb Ørsted’i ja Ampere’i poolt avastatud asjaolul, et vooluga juht mõjutab püsimagnetit ja vastupidi. 7.Mis on alalisvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ei muutu 8.Mis on vahelduvvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid.

Füüsika
Elekter ja magnetism
39
docx

Elekter ja magnetism

Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 21. Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Voolumagnetväli ja kruvi reegel. 1820.a. märkas Ostred oma katsetes, et elektrivooluga kasneb elektriväli. Kui väike magnetnõelake asetada juhtme lähedusse, siis voolu sisselülitamisel magnetnõelake pöördub risti juhtmega. Sellest järeldub ka jõujoonte suund, sest magnetnõel pöördub jõujoone või tema puutuja suunda. Sirgjuhtme ümber, milles on vool, on magnetvälja jõujooned ringjooned. Jõujoontel on suund, mida sirgjuhtme puhul määratakse kruvi reegliga: kui voolu suund on kruvi kulgeva liikumise suunas, siis jõujoonte suund on kruvipea pöördumise suunas (lihtsam definitsioon: kruvi ots näitab voolu suunda ja jõujooned paiknevad mööda vinti, õpetaja ütles, et see on õige). Erinevalt elektrivälja jõujoontest, mis algavad mingil teatud laengul või lõpmatuses, on magnetvälja jõujooned kinnised kõverad

Füüsika
Magnetism-magnet referaat
17
docx

Magnetism, magnet referaat

.................................................................................................20 Sissejuhatus Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli ­ koobalt, raud ja nikkel ­ on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.

Füüsika
Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel I1 I2 l Kus k on võrdetegur, mille F=k väärtus sõltub ühikute valikust d Voolutugevuse ühik I1 I2 -voolutugevused I1 I2 l l – juhtme pikkus F=k d d – juhtmetevaheline kaugus Kui kahe paralleelse, lõpmata pika peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja mille kaugus teineteisest on 1m, mõjub juhtme iga meetri kohta jõud 2*10-7 N, on voolutugevus juhtmetes 1A (amper) KOKKUVÕTTEKS • Voolu( st. liikuvate laengute) ümber on miski, mis mõjub vooluga juhtmele jõuga • See miski on ainult liikuvate laengute ümber. • Sellel miskil on suund. Mis see miski on? •See miski on väli, mis ümbritseb liikuvat laengut. •Liikuva laengu poolt tekitatavat välja nimetatakse magnetväljaks.

Elektrimaterjald




Meedia

Kommentaarid (1)

kito1234 profiilipilt
kito1234: hea värk
13:50 10-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun