mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis. Maa magnetväli Maa on suur magnet Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes.
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pö?
Kui muuta voolu suunda, muutub ka nõelte asend. Elektromagnet = raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas rauapuru magneetub. Mida suurem on voolutugevus mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Välja tugevus oleneb ka keerdude arvust mähises. Elektromagneti magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel. Voolu katkestamisel kaob ka magnetväli. Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektrivoolugeneraatorites. Maa on suur magnet,mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju.
eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: kui teda tugevasti koputada kui teda kõrge temperatuurini kuumutada Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Kruvireegel kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis
.................................................................................................20 Sissejuhatus Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.
materjalist kestas. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis traat katkeb, katkestades vooluringi ühekordselt kasutatav. * Bimetallkaitse koosnevad kahest eri metallist. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis need metallplaadid soojenevad ja painduvad üksteisest eemale, katkestades vooluringi - korduvkasutatavad 8.Mis on magnet; püsimagnet Magnet on keha, mis tõmbab enda poole rauast esemeid. Magnet pöördub võimalusel põhja-lõuna suunaliselt. Püsimagnet omab magneetilisi omadusi pikaajaliselt 9.Mis on magneti poolused ja kuidas nad üksteist mõjutavad? Magneti poolused on magneti kohad, kus magneti omadused on kõige tugevamad. Magnetil on põhja- ja lõunapoolus. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad 10.Mis on magnetvälja jõujooned? Magnetvälja jõujoonteks nim jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed
pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Poolis on traat tihedalt keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad
kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks. Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elektrivoolud (elektronide korrapärane liikumine aatomites ja molekulides). 4. Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magnetiline toime on kõige suurem. Igal magnetil on kaks poolust: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). 5. Magnetnõel On pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda. 6. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelade teljed (põhja- ja lõunapoolusi ühendavad sirglõigud). · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud. · Voolu magnetvälja jõujooned kuijutavad endast juhti ümbritsevaid kinniseid kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned
Kõik kommentaarid