Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elementaarosakeste füüsika (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elementaarosakeste füüsika
Gravitatsioonijõud-toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile. Nii nõrk, et üksikuteosakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta.ainult tänu sellele et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks(maakera).
Elektromagneetiline vastastikmõju-omane kõigile elektriliselt laetud kehadele.aatomite kui ka makrokehade vahelmõjuvad „igapäevased” jõud on seotud selle vastastikmõjuga.kehad püsivad koos, põrkuvad, liituvad just aatomite elektronkatete vaheliste seoste tõttu.
Tuumajõud-palju tugevamad jõud.esinevad prootonite ja neutronite vahel, väga lühikese mõjuraadiusega.tuuma sees.
Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed.koosnevad üliväikestestliikuvatest osakestest -kvarkidest.elementaarosakesed p ja n pole päris elementaarsed. kvargid on vähemalt 1000 korda väiksemad ega koosne enam mingisugustest algosakestest(st on elementaarsed).
kvargid- fundamentaalosakesed .
P ja n-elementaarosakesed
Tugev vastastikmõju-jõud mis hoiab kvarke koos.põhjustab ka tuumajõude.
Nõrk vastastikmõju-el.magneetilistest jõududest tuhandeid kordi nõrgem, kuid palju tugevam kui grav.jõud.väga lühikese mõjuraadiusega.toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni.avaldub peamiselt lagunemistes.
Vastastikmõjude vahekordi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on eri kaugustel erinev.
Põhiosa fundamentaalosakestest on aineosakesed.aineos. tabel jaguneb 2 tuatud vastavussuhetega osaks: leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed, leptonid mitte.leptonid esinevad vabade osakestena .kvargid ei saa vabadena eksisteerida. p=uud (u ja d kvargid) n=udd.
Kvargid on alati koos 3-kaupa.seotud sellega et neil on lisaks el.laengule veel üks täiendav laeg, milles seisneb nende tugev vastastikmõju-nim. Värvilaenguks(tugev laeng). kvarkide jaoks on võimalikud 3 eri tugevat laengut(seos värvilaengul ja tavalisel värvusel peale nime midagi muud ühist pole).tähistamiseks ei piisa ainult + ja – st. Vajame ka 3 eri märki(P-punane, K-kollane, S-sinine)kvarkidest saab moodustada elementaarosakese ainult nii , et koos on kõik 3 eri värvi.looduses on ainult „valged” elementaarosakesed.kuna 1 kvark kannab ühte värvi korraga, siis peab el.osakeses olema 3 kvarki.kuna kvark ei saa olla värvitu, ei saa ta vabana eksisteerida.
Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake , mis on kõiges samasuguste omadustega ainult laeng on vastasmärgiline.elektroni antios. on positron.antikvarkide värvid ei lange kvarkide värvidega kokku, on vastandvärviga.osakese, kohtudes antiosakesega saab tekkida ja ka kaduda.kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv.
„valgeid” osakesi saab oodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga.seosed pole püsivad, kuna kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse.lagunevad eriti kiiresti kui kvark on seotud omaenda antikvargiga-nim mesoniteks.
Footon esineb elektromagnetilise jõu kandjana . El.magneetilise vastastikmõju teooria seletab 2 el.laengu tõmbumist või tõukumist sellega et nad vahetavad koguaeg footoneid. Tavaline footon kannab en. Ja impulssi kindlas seoses vastavalt liikumise suunale, vastastikmõju kandev footon pole jäävuse seadustega kitsendatud-nim. Virtuaalseteks.ei saa püüda, sest see oleks jäävuse seaduse rikkumine.on nähtamatud.virtuaalsete footonite poolt tekitatud eriline tõmbumine hoiab koos el. Aatomis, aatomeid molekulis, molekule kehas.
Vahendavad virtuaalosakesed on omased kõigile vastastikmõju liikidele.tugevat vastastikmõju kvarkide vahel vahendavad gluuonid .on 8 eri tüüpi, puudub seisumass ja el.laeng, kuid erinevalt footonist kannavad vastastikmõju laengut(värvilaengut).vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid.et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvita, peab lahkuv gluuon uht värvi ära viies samas teise kohe asemele jätma.seepärast kannab gluuon korraga üht värvi ja antivärvi sõltuvalt tüübist.prootonis on nii kvargid kui gluuonid(kvarke alati 3, gluuoneid määramata arv.tekivad ja kaovad vahetades kvarkide värve).
Gluuonid on värvilised ega saa tuumaosakeste seest lahkuda vahendavad protonite ja neutronite vahelisi jõude virtuaalsed valged liitosakesed-pii- mesonid .nõrka vastastikmõju põhjustavad väga massiivsed vaheosakesed.
Supernoova -raskete tuumade allikaks.suurema massiarvuga tähe plahvatus .
El.osakeste allikad:looduslikult radioaktiivsed elemendid, kosmiline kiirgus, kirendid
Osakeste detektorid-Udukamber, mullikamber , ionisatsioonikamber, triivkamber, aja-projektsioonikamber
Elementaarosakeste füüsika #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tydrik03 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat elementaarosakestest
9
doc

Referaat elementaarosakestest

Elektrilaengut omavad leptonid (nt.elektron) osalevad elektromagnetilises vastastikmõjus. Kõik leptonid osalevad nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite ehk neutriinode jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus. Kõige tuntumad leptonid on elektronid ja neutriinod. Leptonlaengud (tähised , , ) iseloomustavad vastavaid leptoneid. Vastavate antiosakeste leptonlaengud on vastasmärgilised. Leptonlaengud on elementaarosakeste protsessides jäävad suurused. Lepton Nimetus elektron +1 0 0 elektronneutriin +1 0 0 o müüon 0 +1 0 müüneutriino 0 +1 0 tauon 0 0 +1

Füüsika
Elementaarosakeste Füüsika
10
docx

Elementaarosakeste Füüsika

· Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks,

Füüsika



Kommentaarid (4)

smaili profiilipilt
Kai Mänd: Pisut aitas, kuid mitte piisavalt, pidin veel mujalt infot otsima, samas kümne punkti eest oli materjali küll.
00:22 18-12-2010
toitss123 profiilipilt
toitss123: väga hea konspekt
22:36 07-03-2013
summerbeauty profiilipilt
summerbeauty: oli kasu :)
19:03 01-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun