KEHADE VASTASTIKMÕJ U
Koostasid: Merimell Sokk ja Henri J eret
Vastastikmõju
Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus
ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul.
Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine.
Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha
abita.
Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui
kaks.
Vabalangemine
Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on
väike, nimetatakse vabaks langemiseks.
Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus
ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust.
Kepleri Seadused
1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda
ellipsikujulisi trajektoore.
2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest
ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Henri J.
Õppematerjali autor
Kordamine füüsika riigieksamiks 1.MEHAANIKA Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8
............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus..................................................................................................9 1.4.2. Keskmine kiirus............................................................................................................. 9 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine..........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud............................................................................................
jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma esialgse kuju Plastne deformatsioon - keha oma kuju ei taasta Deformatsiooni liigid: tõmbe- ja surve; väände; painde; nihke. Kui keha juba väga väikse def. järel puruneb, siis keha on habras. Elastsusjõud - tekib kuju muutumisel, alati deformatsiooniga vastassuunaline, tekkepõhjuseks aineosakeste vaheline vastastikmõju Hooke'i seadus - väikeste deformatsioonide korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kuju muutuse e. deformatsiooni suurusega [F e = -k * delta l] l - alg- ja lõpp-pikkuse vahe; k - jäikustegur Elastsusjõu potentsiaalne energia e
korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui on antud keha kohavektori (ehk koordinaatide) sõltuvus ajast. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kahe kehaga seotud ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab rääkida kehade pöörlemisest ümber mõne selle keha fikseeritud punkti. Vektorid – suurused, mida iseloomustavad arvväärtus ja suund. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, kiirendus, jõud, nihe. Skalaarid – suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest. Skalaaride hulka kuuluvad teepikkus, aeg, mass. Vektorite liitmine – tehku mingi punkt läbi kaks järjestikust nihet. Kahe nihke summaks on loomulik nimetada niisugust nihet, mis annab sama tulemuse nagu kaks esimest nihet kokku.
Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi. Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis Universum lühikese inflatsioonifaasi. Kuna siis oli vaakumi energia väga suur, paisus Universum ülilühikese aja jooksul 1030 korda. Paisumise seadus on ebatavaline: alates teatud minimaalsest raadiusest toimub paisumine eksponentsiaalselt nagu hindade tõus jääva aastainflatsiooni korral (sellest nimetus inflatsiooniline). · Gravitatsioon - Gravitatsiooniline vastastikmõju on universaalne. On kindlaks tehtud, et gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Sealhulgas isegi need, mida tavalises mõttes kehadeks pidada ei saa (valgus ja raadiolained). Gravitatsioon on seotud kehade massiga. Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Võrreldes teiste mõjuliikidega on gravitatsiooniline vastastikmõju märgatav ka väga suurte vahemaade tagant
1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt
Nüüd nad on teadaolevalt komposiit osakesed, mis on valmistatud quarks. Mõistmise omadused nucleon on üks peamisi eesmärke quantum chromodynamics, kaasaegse teooria tugeva vastasmõju. Prooton on kergema baryon ja selle stabiilsust mõõdab baryon arvu säilitamiseks. Prooton eluajal seega paneb tugeva piiranguid spekulatiivsete teooriatega, mis püüavad laiendada Standardmudel osakeste füüsika. Neutron laguneb arvesse prooton kaudu nõrk vastastikmõju. Kaks on liikmed isospin vammus (I = 1 / 2). 4.laenguarv, Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. ... Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 5.massiarv, Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas 6 keemiline element, Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid