Elektromagnetväli (0)

Magnetväli
Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli.
Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha.
Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja.
Kontrollküsimused :
1.Mis põhjustab magnetvälja?
Vastus: liikuvad elektrilaengud
2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad?
Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole
3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused ?
Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda
4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ...
Vastus: magneti pooluseks
5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ...
Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks
6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse ...
Vastus: magnetiliseks lõunapooluseks
Ampe´re seadus
Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju.
Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud , siis mõjub juhtmete vaheltõmbejõud. Vastassuunalistevoolude korral mõjub tõukejõud .
Ampe´re seaduse kaudu on määratud voolutugevuse ühik amper .
Kontrollküsimused:
1.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, kui vool nendes on samas suunas?
Vastus: Juhtmete tasandis üksteise poole
2.Laes jookseb juhe, mida läbib vool 30 A. Tema alla põrandale 2,5 m kaugusele paigutatakse paralleelselt juhe pikkusega 3 m, kuid ei kinnitata seda. Kui suur peaks olema voolutugevus alumises juhtmes , et ta hakkaks üles tõusma magnetilise tõmbejõu mõjul? Alumise juhtme mass on 1 kg.
Vastus: 1,4*106 A
3.Mille kaudu on defineeritud SI süsteemi voolutugevuse ühik 1 amper?
Vastus: kahe vooluga juhtme vahel mõjuva jõu kaudu
4.Magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud. Millistes seadmetes seda nähtust kasutatakse?
Vastus: elektrimootor
5.Vooluga juhtme kõrval asuva magnetnõela ümberpöördumine näitab, et......
Vastus: voolu suund juhtmes muutus
6.Magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud. Millistes seadmetes seda nähtust kasutatakse?
Vastus: juhtme ümber on magnetväli.
Magnetinduktsioon
Magnetinduktsioon- füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastabas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus
Tähis: B
See näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmlõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
Tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus.
Kontrollküsimused:
1.Mida tuleks teha, et muuta elektromagneti poolused vastupidisteks?
Vastus: muuta voolu suunda mähises
2.Juhe asub 20 cm pikkuselt magnetväljas. Juhet läbib vooltugevusega 100 A ning nurk välja voolu suuna vahel on 30 kraadi. Kui suur on magnetvälja induktsioon, kui juhtmele mõjub jõud 10 N?
Vastus: 1 T
3.Kui suure jõuga mõjub magnetväli, mille magnetiline induktsioon on 10 mT, juhtmele, kui magnetväljas asuva juhtmeosa pikkus on 0,1 m ja voolutugevus juhtmes on 50 A? Vool ja väli on omavahel risti.
Vastus: 50 mN
Elektromagnetiline induktsioon
Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine juhtivas kontuuris , kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog
Lorentzi jõud
Loentzi jõud- elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud.
Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast oõhjustatud jõud.
Kontrollküsimused:
1.Kineskoopteleris lastakse ekraani pihta elektrone, et see helendama hakkaks. Et tekkiks pilt, on vaja iga kaadri jooksul pihta saada igale ekraani punktile. Elektronid alustavad oma teekonda suunaga ekraani keskele ja edasi muudetakse nende liikumissuunda magnetvälja abil. Kuhu peab olema suunatud magnetväli, et elektronide kiir kalduks ekraani vasakusse ossa ?
Vastus: alla
2.Arvuta Lorenzi jõu suurus elektroni jaoks, mis liigub Maa magnetväljas risti magnetvälja jõujoontega kiirusega 1000 km/s. Magnetinduktsioon on 50 mT ja elektroni laeng on 1,6×10-19 C.
Vastus: 8*10-15 N
3. Elektron kiirusega 100 m/s siseneb homogeensesse magnetvälja risti sellega. Kui suur jõud mõjub siis elektronile, kui magnetiline induktsioon on 1 T?
Vastus: 1,6*10-17 N
4.Kuidas liigub laetud osake magnetväljas, kui magnetvälja jõujooned on paralleelsed osakese kiirusvektoriga?
Vastus: muutumatu kiirusega
5.Kuidas liigub laetud osake magnetväljas, kui magnetvälja jõujooned on risti osakese kiirusvektoriga?
Vastus: ringjoonelise trajektoriga
Endainduktsioon
Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni nähtuse alaliik, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas.
Juhi induktiivsus- füüsikaline suurus, mis on kasutusel juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjaldamiseks .
Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetväli, mis suudab samas mõjutada ka voolu ennast.
Kontrollküsimused:
1.Kuidas võib iseloomustada endainduktsiooni nähtust?
Vastus: avaldub voolu muutumisel ja pidurdab muutust.
Vahelduvvool
Vaheluvvool- elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub.
Period T- ajavaemik, mille jooksil vool läib ühekordselt kõik väärtused;
Sagedus f- perioodide arv sekundis, mõõtühik herts ;
Tippväärtus Im- kummagi poolperioodi amplituudväärtus ;
Efektiivväärtus I vol, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga.