Poole saab liigitada nende südamiku materjali järgi; ferriit-, süsinik- ja südamikuta poolid. Mähistraadi järgi; ühe ja mitme kihiline mähis, sammmähis - keeru ja keeru vahel on vahe, sektsioon mähis - ühel teljel mitu jadamisi ühendatud mähist, ristmähis, vabamähis e. korrapäratu mähis, Sümmeetriline mähis- kaks isoleeritud juhet mähitakse korraga ja mähise algus ja lõpu otsad ühendatakse. TESLA C OIL Poolide sidestamine Poolide varjestamine Trafo tööpõhimõte Uin Primaar mähis Sekundaar mähis Uout Uin/Uout=Npri/Nsec N-keerdude arv mähisel Poolide jada ja rööp ühendus valemid on samad mis takistustegi puhul jada:L=L1+...+Ln rööp:1/L=1/L1+...+1/Ln Trafode liigid
Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes 3. Ma g n etvo o g. Jalgratta lambid põlevad seda heledamalt, mida kiiremini pöörleb dünamo võll. See tähendab, mida kiiremini magnetväli muutub, seda suurem elektromotoorjõud. Vaatleme katset. A Kui tekitame vool esimeses poolis, siis tekitab vool ka teises. 1. Muudame poolide vaheline kaugus. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline magnetinduktsiooniga B 2. Muudame poolide südamiku ristlõikepindalat. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline pindalaga S, mida läbivad muutuva magnetvälja jõujooned. 3. Muudame poolide vahelist nurka. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline koosinusega nurgast juhtmekeeru normaali ja magnetvälja suuna vahel.
Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941- 1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele. PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks
püsimagneti magnetväljaga. · Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujooned pooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. · Pooli magnetpooluste vahetamiseks tuleb muuta voolu suunda poolis. · Voolutugevuse suurenemisel poolis magnetväli tugevneb, vähenemisel aga nõrgeneb. · Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad · Maa kujutab endast hiigelmagnetit. Maad ümbritsevas magnetväljas võtab vertikaalteljel pöörlev magnetnõel alati kindla asendi. · Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega · Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. · Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. · Kui vooluring katkestada kaob magnetväli poolis ja südamikus.
varju topsiga. Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja varjestamiseks peab olema rauast või ferriidist topsid. Mähis võib olla ühe kihiline või mitme kihiline, vajaduse korral tehakse sammumähis kus keerdude vahel on traadi läbimõõdust suurem vahe. Otstarbelt võib poolid liigitada 1. Võnkeringpoolid 2. Filtripoolid 3. Trosselid e. paispoolid Poolide tunnussuurused. 1. Induktiivsus L võrdeline mähise krrdude arvu ruuduga solitudes mähise ja pooli südamiku kujust, nende mõõtmetest ja südamiku materjalist. 2. Hüvetegur-Q=L/Rk 100-600- keraamilise algusega südamiku poolidega 100- 400-ferriitsüdamikuga kuni 10mH 60-180-mitme kihilstel 20-30-sõltub oluliselt pooli kujust st. pikkuse ja läbimõõdusuhtest ja on suurim kui suhe on 0,4-0,6 3
2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell.
Digitaalmõõteriistad Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks. Need on numbermõõteriistad, milles mõõdetava suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest.
17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine 29. Faas, algfaas ja faasinihe 30. Voolu ja pinge keskväärtus 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus 32. Vektordiagramm + ül 33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34. Induktiivtakistusega vooluring + ül 35. Mahtuvustakistusega vooluring + ül 36. Võimsused vahelduvvooluringis + ül 37. Aktiiv ja induktiivtakistusega vooluring + ül 38. Aktiiv ja mahtuvustakistusega vooluring + ül
on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Pooli magnetpooluste vahetamiseks tuleb muuta voolu suunda poolis. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. · Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. · Maa kujutab endast hiigelmagnetit. Maad ümbritsevas magnetväljas võtab vertikaalteljel pöörlev magnetnõel alati kindla asendi. Maa magnetpoolused ei ühti maa geograafiliste poolustega. Maamagnetism on seotud mitmesuguste elektrivooludega, kuid nähtuste olemus ei ole veel lõplikult selgitatud. 7
* kui juhe ja magnetväli on paigal aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine mingis juhtmes põhjustab emj-i indutseerimise samajuhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsioonitegur e induktiivsus L. Lihtsamad poolid on silinderpool e solenoid ja rõngaspool e toroid. 26. Vastastikkune induktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine ühes vooluringis põhjustab elektromotoorjõu indutseerimise teises vooluringis. 27. Induktiivsus poolide jada ja rööpühenduses JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: L=L1+L2+L3... 1/L=1/L1+1/L2+1/L3... 28. Siinuselise emj saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas, faasinihe Algfaasinurgaks e algfaasiks nim elektrilist nurks, mis on möödunud perioodi
Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajan-duse arendamisele. Piistaoja talu kujundamine Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool (1859-1931) 1896. aastal. Ostuvõlg tasuti lõplikult 1908. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat.Talude päriseks ostmise perioodil oli talurahva seas nii lootust kui kibedust. Lootust, et isamaa pind vabastatakse - esivanematelt vägivaldselt ära võetud maa saadakse tagasi. Kibedat meelt põhjustasid majanduslikud raskused talude ostuvõla tasumisel. "Eesti talu" mõiste aga vaimustas rahvast. Talude päriseks ostmine, maa omanikuks saamine oli osa eesti rahvuslikust liikumisest.
a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. Sirge- ja ringvoolu väli Magnetvälja mõju vooludele ja laengutele Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra. Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magnetväli aines Elektromagnetilise induktsiooni seadus, induktsiooni elektromotoorjõud Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul
Siin p m = w I S ankrumähise magnetmoment (A·m), I vool ankrumähises, S ankrumähise pindala. Jõumomendi ühikuks on N·m. Alalisvoolugeneraatori ja mootori oluliseks osaks on kommutaator, mille ülesandeks on voolusuuna automaatne muutmine ankrumähises iga poolpöörde järel. Kommutaator on kinnitatud ankruvõllile ja koosneb üksteisest isoleeritud voolujuhtivatest lestadest (lamellidest), milledega on ühendatud ankrumähise otsad. Lestade arv sõltub mähise poolide arvust: ühepoolilise mähise korral on kaks poolringikujulist lesta, kahepoolilise mähise korral neli veerandringilist lesta jne. Kommutaatori lestad ühendatakse läbi kahe diagonaalselt asetseva harja kas tarvitiga (generaatori korral) või ankrumähise toiteallikaga (mootori korral). Harjad valmistatakse söest, grafiidist või vasest ja nad asuvad harjahoidjates, kus nad vedrudega surutakse vastu kommutaatorilesti. Harjahoidjad on kinnitatud kere või ikke külge.
U-U3 220-170 220-170 I1= = = 50 mA I2= = 35 mA R1 1000 1500 6 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD POOLIDE ÜHENDUSED Jadaühendus: L1 Rööpühendus: I I XL1 U XL2 L2 U XL1 XL2 XL3 XL3 L1 L2 L3 L3
U-U3 220-170 220-170 I1= = = 50 mA I2= = 35 mA R1 1000 1500 6 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD POOLIDE ÜHENDUSED Jadaühendus: L1 Rööpühendus: I I XL1 U XL2 L2 U XL1 XL2 XL3 XL3 L1 L2 L3 L3
sagedusi, samas kõiki teiste sagedustega signaale nõrgendades. Käesolevas peatükis käsitletakse edaspidi aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist? Impulsstoiteseadmete sisendis ja väljundis kasutatakse LC filtreid. 20. Mida tähendab filtri järk?
Konstruktsiooni järgi jaotatakse terastrossid kolme tüüpi: ühekordse , kahekordse ja kolmekordse põimega . Teratrossi otsmisel peaks jälgima seda kus kohas me just seda trossi kasutama hakkame . Trossi ostmisel tuleks lähtuda trossi läbimöödust mis on ära toodud mm , vastupidavus purunemiseks mis on antud kg ja kaal mis on antud kg/m . Neid parameetmeid tuleks jälgida , et ikka õiged trossid saaks . Et ei oleks liiga suure läbimööduga siis mahu poolide peale , katketugevus tugevus liiga väike või siis trossi enda kaal liiga suur . Veab traalnooda liiga alla . -3- Traallaudade ostmise puhul , tuleks eelnevalt selgeks teha kas lauad lähevad põhja traalnoodale või pelaagilisele traalnoodale . Nende kahe traallauad on erinevad . Traallaudade ostmise peaks jälgima järgmisi parameetmeid traallaua kõrgus mm , laius mm , laua pindala m2 , laua raskus kg , laua raskus vees
käivitusmehhanismi, väljutus- ega määrdesüsteemi, enamasti ka käigukasti ja mõnikord ka jahutussüsteemi. Elektriauto põhikomponendid on elektrimootor, mootori kontroller ja aku. 1.1. Elektrimootor Elektriautos kasutatakse kahte tüüpi mootoreid: alalisvoolu DC mootor ja vahelduvvoolu AC mootor. DC-l on kolm põhikomponenti: poolid, mis tekitavad magneetilist jõudu ning see omakorda annab mootorile võimsuse; laagriga rootor, mis pöörleb poolide poolt tekitatud jõuvälja sees; muundamisseade, mis annab hobujõudu. Lisaks on DC mootoril lihtne kontroller, muutes nende kombinatsiooni odavamaks. Eelmise põlvkonna elektriautodes kasutatakse DC mootoreid, sest need töötavad ilma keerulise elektroonikata. Seda kasutatakse mõndades autodes ka tänapäeval, et kulusid madalal hoida. Nagu DC mootoris, on ka AC mootoris poolid ja rootor, kuid seal pole muundamisseadet vaja. See mootor on ka odavam ja kergema kaaluga. Kuid AC
Kolmefaasilise elektromagnetilise ergutusega sünkroongeneraatoril ehk kontaktseadisega vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt. Rootori pöörlemisel lähenevad poolused vaheldumisi staatori poolide südamikele (poolustele, pooluskingadele), mistõttu südamikes tekib magnetvoog, mis oma suuruselt ja suunalt muutub rootori ühe pöörde vältel. Südamikes magnetvoo muutumise tagajärjel indutseerub poolide mähistes emj. Generaatorid töötavad kõik samal põhimõttel, elektromagnet pöörleb ja paigalseisvas mähises staatorimähises - tekib muutuva magnetvälja mõjul vahelduvvool. Staatorimähiste ja vahelduvvoolu alalisvooluks muutvate dioodide arv sõltub generaatori tüübist.
külg) Üks pool koosneb suurest hulgast (mitukümmend) keerdudest Faasimähis koosneb mitmest omavahel ühendatud poolist, mida nimetatakse jaotatud mähiseks Poolid ühendatakse enamasti jadamisi Faasimähiste telgedevaheline nurk on 120° 3- faasilised staatorimähised Lihtsaimat kahekihilist kolmefaasilist mähist saab moodustada kolme sektsiooniga (pooliga), mis on faasimähisteks A, B, C (a) Poolide teljed on üksteisest nihutatud 2/3 võrra Uurete arvu pooluse ja faasi kohta saab määrata (m on faaside arv): Nurk naaberuurete vahel Seega faasimähiste vaheline nihe Näide Koostada 3- faasiline, 2- pooluseline staatorimähise skeem kui uurdeid on 12 ja mähis on kahekihiline. 7 Kahekihiliste mähiste eeliseks on mähisesammu
FM-VV VSV peab tõhusalt nõrgendama parasiitset AM-i. Koondselektiivsusega filtri poolid paigutatakse tavaliselt ferriidist ummissüdamikusse ja keritakse litsentraadist, mis koosneb üksikutest üksteisest isoleeritud väga peenikestest vasktraadist valmistatud KS-traadist (14x0,07; 20x0,05).Hoolikalt valmistatud pooli hüvetegur võib ulatuda 200...250-ni. Iga pool paigutatakse eraldi varjestustopsi, et vältida poolide vahelisi parasiitsidestusi ja kaitsta poole väliste väljade eest. Samuti tuleb poole kaitsta OSC-i pinge ja tema väljade eest. Kõige väiksemgi häireväljade mõju võib VSV töö täielikult rikkuda, sest võimendustegur on väga suur ja seetõttu on VSV väga tundlik välisväljade suhtes. KSF-i poolide vaheline sidestus peab toimuma ainult sidestuskonde kaudu. Kui see nõue pole täidetud, siis pole võimalik saavutada KSF-ga vajalikku selektiivsuskõverat.
magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus. Magnetilistes südamikes tekivad hüstereesi ja pöörisvoolukaod, mittemagnetilistes südamikes pöörisvoolukaod. 44. Selgitada otsevastuvõtja struktuurskeemi. Sisendahelad on esimene võnkering ja antennifiltrid. KSV- kõrgsagedusvõimendi Det- detektor MSV- madalsagedusvõimendi 45
4.2 Tavalised magnetmaterjalid, nende omadused ja kasutamine Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja kõvadeks. Magnetiliselt pehmetel materjalidel on väike Hc (kitsas hüstereesisilmus) ja suur magnetiline läbitavus r. Magnetiliselt kõvadel materjalidel on suur Hc (lai hüstereesisilmus) ja väiksem magnetiline läbitavus. Vastavad hüstereesisilmused on esitatud joonisel 4.4. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode, elektromagnetite ja poolide südamikud). Kuna vahelduvas magnetväljas esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu südamikus, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale. 1) Puhas raud. Ülipuhta raua r = 1430000, see on peaaegu suurim võimalik. Tehniliselt puhtal raual ainult 7000. Kuna Fe eritakistus on suhteliselt väike, kasutatakse teda peamiselt püsiva magnetvoo juhina. Vahelduvas magnetväljas on suured kaod pöörisvoolude näol. 2) Elektrotehniline lehtteras
Magnetmaterjalid Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud 2) Elektrotehniline lehtteras:. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. 4) Ferriidid . Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased;
3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses. Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette. 6. Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne
EMJ1 M 2 dt Induktiivsus M on defineeritud kui võrdetegur, mis seob omavahel voolutugevust ja magnetvoogu: N 2 2 N M 1 1 I1 I2 Siin N2 ja N1 on keerdude arv poolis 2 ja poolis 1. Induktiivsus M oleneb ainult poolide geomeetriast: suurusest, kujust, keerdude arvust, omavahelisest orientatsioonist, keerdude tihedusest. Kui poolid asuvad aines, siis oleneb M aine magnetilistest omadustest. Induktiivsuse ühik on henri. 1H = 1 Wb/A = 1V1s / 1A ENESEINDUKTSIOON Muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorse jõu ka samas juhis, mida läbib teda tekitav vool. N keeruga pooli induktiivsus on N L
voolu suunale indutseerivat magnetvälja tekitavas poolis. Püüdkem iseseisvalt veenduda selles, et juhtmekeeru kaugenemisel poolist on ka induktsioonivool suunatud vastupäeva. Mõlemad vaadeldavad voolud on sel juhul samasuunalised. Vooluga juhtme (1) lähendamisel teisele juhtmele (2) tekib selles juhtmes induktsioonivool. Katsetamisel südamikuta poolidega võib induktsioonivool osutuda liiga nõrgaks. Sel juhul võib voolu tugevdada, paigutades eelnevalt poolide sisse raudsüdamikud (näiteks suured raudpoldid). Rauas on magnetinduktsioon palju suurem kui õhus. Seetõttu on suuremad ka magnetinduktsiooni muutused, millest omakorda sõltub induktsioonivoolu tugevus. Analoogilised nähtused leiavad aset ka kahe paralleelse sirgjuhtme korral, millest ühes voolab alalisvool (J.2.19). Kui me nihutame üht juhet teisele lähemale, siis lõikavad vooluga juhtme 1 magnetvälja jõujooned vooluta juhet 2
(b) DNA on keerdunud ümber iseenda. (c) Eukarüootne DNA (pikk, lineaarne ahel) on keerdunud ümber iseenda (kromosomaalse DNA mudel). Topoisomeraasid ja güraasid - ensüümid, mis võivad tekitada või kõrvaldada superspiraale. Kromosoomid Kromosoomid on kromatiini struktureerunud vormid. NB! 1DNA molekul + valgud = kromosoom Kromatiin = nukleoproteiinkompleks, koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest valkudest. DNA keritakse ümber histoonvalgu poolide Histoonid on oligomeersed aluselised valgud; seostuvad tugevalt DNAga Tekib nukleosoom ehk "helmekee". See on kromo-soomi formeerumise esimene etapp. Nukleosoomid pakitakse helikaalseteks kiududeks solenoidideks. Ribosoomide koostises on ~65% rRNAd ja ~35% valke rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike (hairpin-struktuurid). Tänu kõrgele ahelasiseste
tüüpi vesipuid. 53. Trafo isolatsioon Trafode isolatsioon koosneb välis- ja siseisolatsioonist: · Välisisolatsioon: sisseviikude välispinnad + õhk · Siseisolatsioon: trafo paagi sees paiknev isolatsioon: o peaisolatsioon o pikiisolatsioon Peaisolatsioon o mähiste ja paagi vahel o erinevate mähiste vahel o mähiste eri väljavõtete vahel Pikiisolatsioon isolatsioon ühe ja sama mähise eri punktide vahel: o eri keerdude vahel o eri kihtide vahel o eri poolide vahel Peaisolatsioon on peamiselt õli-barjäärisolatsioon. Pikiisolatsioon on tavaliselt paber- õliisolatsioon. Barjäärid on paigutatud risti elektrivälja jõujoontega. Trafo elektriväli on keeruka kujuga - kasutatakse mitmeid erinevate barjääritüüpide kombinatsioone. Barjääritüübid: o silindrilised - silinderbarjäärid o tasapinnalised rõngad - seibbarjäärid o nurkrõngad - nurkbarjäärid 54. Impulsspinge jagunemine trafos
3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses. Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette. 6. Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne
20. Magnetmaterjalid (11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max =1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid
(11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid
Magnetmaterjalid. Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 13-10a), neil on suur ja väike . Magnetiliselt kõvadel (joon 13-10b) on väiksem , aga suur . Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid
2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 11-9a), neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel (joon 11-9b) on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid
toimib resonantsisagedusega signaal, on kollektoripinge faasinihe 1800 nagu ÜE- takistusastmeski. Baasi- ja kollektoripooli induktiivsidestuse tõttu on kollektoripooli läbiva voolu IK tekitatud vahelduvpinge UB baasipoolil võrdne +-jMIK, kus M on vastastikuse induktiivsuse tegur. Kui valida poolide mähkimissuund nii, et UB = - jMIK , on summarne faasinihe suletud ahelas võimendi tagasidestuslüli null, mis tagab faaside tasakaalutingi- muse täitmise. Amplituudide tasakaalu saavutamine: W1 Uts peab olema väiksem, kui Uvälj W f 1 , juhul kui M = 1, 2 L W1 1 = f0 =
osas välja tõrjunud polüeteen. liimitavad. Isoleerpapid erinevad isoleerpaberitest põhi- Räniorgaanilised polümeerid ehk silikoonid on liselt suurema paksuse (0,1...12 mm) poolest. kõrgmolekulaarsed ühendid, mis olenevalt molekuli Valmistatakse kahesugust pappi: õhus kasutami- massist on kas vedelikud, elastomeerid või klaasjad seks (poolide karkassid, seibid jne.) ja õlis kasu- polümeerid, mis taluvad kõrgeid temperatuure tamiseks (jõutrafode isolatsioon). Õlis kasutatavad (300...400 °C) ja on sobivad kasutamiseks isoleer- papid on poorsemad, et tagada parem immutus. materjalidena või kõrgtemperatuursete plastmasside Tehispolümeerid moodustavad laia ja mitme- sideainena. kesise isoleermaterjalide rühma. Enamlevinud tehis- polümeer (e. sünteetiline polümeer) on polüeteen
Mootorrattal «Voshod-2» teine vahend on paispool («Voshod-2» jt.). Pool koosneb käsutati näiteks kuni 1973. aasta teise pooleni generaato- terassüdamikust ja paljude keerdudega mähisest. Paispool rit -F-421A, millel valgustusseadiseid toideti neljast poolist. suurendab generaatori välisahela induktiivtakistust ja Kuid lampide sagedase läbipõlemise tõttu otsustati muuta lülitatakse ülekoormuse eest kaitstava tarviti ahelasse poolide koormust nii, et valgustusseadiseid toidavad kota järjestikku kesklüliti abil. pooli j a vabaks j äänud nelj as pool lülitati täiendavalt Aku laadimiseks tuleb vahelduvvool eelnevalt alaldada, suunatulede toitmiseks (P-421B). Selleks käsutatakse pooljuhtventiile, mis lasevad voolu läbi ainult ühes suunas. Vanematel mudelitel (M-1M,
annaabi.ee 
