Magnetväli on magnetilise vastastikmõju vahendaja; tekib liikuvate laetud kehade ümber. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Poolus on koht magnetil kus tema toime on kõige tugevam. Magneetumine on nähtus mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise magnetvälja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku
Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S)
näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vooluga elektrijuhtmed tõmbuvad kokku ja erinevad lähevad laiali.
See osa, kui puudub mõju on neutraalne. Neid poolused on saanud nime tänu sellele, et üks pool pöördub põhja ja teine lõunasse. Põhjapoolust tähistatakse tavaliselt tähega N ja lõunapoolust tähega S. Kui eraldada kaks poolust, siis saame kaks magnetit, millel on mõlemal nii põhja- kui lõunapoolus. Poolusi on magnetil alati paarisarv. Tavaliselt on selleks arvuks kaks. Kuid siiski on eriliseks otstarbeks valmistatud ka nelja, kuue või enama poolusega magneteid. Siiani pole suudetud leida ega leiutada ühtegi magnetit, millel oleks üks poolus. Põhjapoolus tõmbub lõunapoolusega ja eemaldub põhjapoolusest. Lõunapoolsus tõmbub
Magnetnähtused Milliste omadustega keha nim. magneetiliseks-keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid Millist magneti poolust nimetatakse põhja- millist lõunapooluseks-põhi on n(sinine) ja lõuna on s(punanae) Mitu poolust on magnetil-2 Kus esineb magnetväli-vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber Kuidas saab kindlaks teha magnetvälja olemasolu- magnetnõelaga, mis pöördub magnetväljas teatud kindlasse asendisse Milline on magnetvälja suund-kokkuleppeliseks magnetvälja suunaks suunda, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks-joon, midda mööda
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed.
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud
magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga
· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga.
Elektronid on laengukandjad. Dielektrikud ained, mis ei sisalda vabasid laengukandjaid. Pooljuhid ained, mis juhivad elektrit mingisuguse mõjutamise tagajärjel. 4) Mida nim. voolutugevuseks füüsikaline suurus, mis näitab, kuid suur laengu hulk läbib juhtme ristlõiget ühes ajaühikus. 5) Coulombi seadus 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdne nendevaheliste laengute korrutisega ja pöörvõrdeline nende kauguse suurusega. 6) Miks on magnetil magnetilised omadused Aineosakese omamagnetväli on seotud osakese sisemise liikumise ehk spinniga. Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 7) Kuidas mõjub jõud kahe juhtme vahel - Üheks esimeseks magnetvälja tundma õppimise viisiks oli uurida, kui suure jõuga tõmbuvad kaks juhet, kui neid läbib elektrivool. Aastal 1820 jõudis Ampère järeldusele, et juhtmete vahel mõjub jõud. Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas
(1) Maa magnetvälja ja Päikese mõjuga jõuavad maale ka magnettormid. Magnettormid tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas.(2) Magnettormidega kaasnevad virmalised, 3 elektrivõrkude häired ning väsimus.(3) Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Maa magnetvälja suund Magnetil, nii nagu ka Maal, on poolused. Kuid goegoraaflisele põhjapoolusele vastab magnetiline lõunapoolus. Maa magnetväli on pooluste läheduses magneti pinnaga peaaegu risti, siis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida nimetatakse inklinatsiooniks. Vaid ekvaatoril on Maa magnetväli horisontaalne ja inklinatsioon null. Põhjapoolkera piirkondades on Maa magnetväli suunatud poolviltu Maa sisse. Lõunapoolkeral on aga Maa magnetvälja jõujooned suunatud eelistatult
Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis need metallplaadid soojenevad ja painduvad üksteisest eemale, katkestades vooluringi - korduvkasutatavad 8.Mis on magnet; püsimagnet Magnet on keha, mis tõmbab enda poole rauast esemeid. Magnet pöördub võimalusel põhja-lõuna suunaliselt. Püsimagnet omab magneetilisi omadusi pikaajaliselt 9.Mis on magneti poolused ja kuidas nad üksteist mõjutavad? Magneti poolused on magneti kohad, kus magneti omadused on kõige tugevamad. Magnetil on põhja- ja lõunapoolus. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad 10.Mis on magnetvälja jõujooned? Magnetvälja jõujoonteks nim jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Väljaspool magnetit on jooned suunatud põhjast lõunasse. Magnetis aga lõunast põhja. Need on kujutletavad jooned, mida tegelikkuses ei eksisteeri. 11.Joonista sirgmagneti; u magneti ja maa magnetvälja jõujooned 12
väikeste magnetnõelte teljed (kujutletavad jooned, tegelikult ei eksisteeri). Magnetvälja iga punkti läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata `parema käe reegli' abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei
Ferromagneetikud Üksikud ained on ferromagneetikud. Tuntumad: raud, nikkel, koobalt ja suurem osa nende sulameid mõned haruldaste muldmetallide ühendid mõned looduslikult esinevad mineraalid (magnetiit) NIB-magnet sulam Nd2Fe14B 1982 General Motors ja Sumitomo Special Metals tugevaimad püsimagnetid kasut nt kiirendites ja arvutiehituses NIB-magnet Magnetpoolused Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). Poolused – piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvälja jõujooned. Jõujooned – mõttelised jooned, mis kujutavad magnetvälja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha ümritsevas alas magnetvälja jõujooni, seda tugevam on selles piirkonnas magnetvälja mõju). Magnetpoolused Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond.
Kui planeedil maa tekitada mingisse ruumi täielik vaakum et kaoks ära gravitatsioonijõud ja panna sinna mingi laagri peale ketas tiirlema mis näiteks elektrit toodaks siis ei jääks see siiski tiirlema kuna hõõrdejõud jääb teda sellegi poolest takistama . Ruumis kus pole enam aineosakesi ei saa ka energiat tekitada eimillegist kuna energiat ei teki vaid see muundub ühest energiast teise . Veel on üks mõeldav varjant magnetite abil ehitada igiliikur kuid magnetil on kaks otsa, üks neist tõmbab ja teine tõukab ning pole teada sellist ainet mis magnetvälja läbi ei laseks et mingil meile sobival ajal see magnetväli katkestada. On küll olemas eletrilised magnetid mille magnetvälja saab katkestada elektri juurdevoolu magnetisse seiskamisel kuid siis oleks vaja lisa elektrienergiat mis eeldaks ikkagi kõrvalist energiat. See on pilt ühest väidetavast igiliikurist millest on ka video youtube.com'is kuid ka see on
- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema 1 q1 q 2
erinevad gaasid helendavad erineva värviga. Hõredas gaasis saavad piisava kiiruse et valgust kiirata. 3. Kaarlahendus kaks elektroodi, vabas õhus, pinge pole suur, tekib plasmakaar. (keevitamine) 4. Koroonalahendus tekib teravike juures, kuna Elektriväli on väga suur, hakkab teraviku ots helendama Magnetism Püsimagnet tõmbab rauda. Magneti poolus koht kus ta tõmbab tugevasti.(tõmbab ainult pooluste koha pealt Igal magnetil on vähemalt 2 kohta kust ta tõmbab. Nimetatakse põhja ja lõunapooluseks Üksikut poolust pole võimalik saada. Nimed pandi poolustele geograafia järgi 1820 Oersted avastas et kui on elektrivool siis on ka magnetiline toime, varem ei olnud õigeid vahendeid. Püsimagnet ja maakera(1600) Nõel keerab juhtmega alati risti. Püsimagnetit kuumutades kaotab see magnetilised omadused. Magnetvälja me märkame alati liikuvate laengutena Voolu magnetväli. Ampere katsed
aastakümneid, sajandeid, seni kuni kestab raadiumi kiirgamine. Kahjuks ei saa seda praktikas kasutada. Jõumasina võimsus on nii tühine, et selle arvel ei saa panna tööle ühtki mehhanismi. Et saavutada veidigi arvestatavaid tulemusi, on vaja märksa suuremat raadiumikogust. Kuna aga raadium on äärmiselt kallis ja haruldane element, siis läheks sellised jõumasinad liiga kulukaiks. Magnetiline igiliikur Igiliikurite leiutamise ajaloos pole magnetil olnud sugugi väike osa. Hädaleidurid on püüdnud magnetit igati ära kasutada, et ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest igavesti. Alljärgnev on üks paljudest taolistest. Tugev magnet A on paigutatud samba otsa Sambale toetub üksteise all kaks kaldrenni M ja N, kusjuures ülemisel rennil M on ülemises otsas väike ava C ning alumine renn N on painutatud. Leidur arutles järgmiselt. Kui ülemisse renni panna punktis B
Palju õnne, olete suutnud Füüsika oma õpilastele veel igavamaks ja ruineerivamaks teha! q2 9 1,610 -19 2 F =k elem 2 =9,010 -10 2 =2,310-10 N R 10 20. Millist magnetvälja omadust väljendab magnetilise induktsiooni joonte kinnisus? Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 21. Millisel nähtusel põhineb ferromagneetikute kasutamine? Magnetisminähtusel? Ferromagneetikuid kasutatakse kahel erineval moel. Üks suur valdkond on elektromehaanika, kus kasutatakse ära, et ferromagneetikute (püsimagnetite) ja vooluga juhtme vahel tekib vastasmõju, mis sõltub voolu suurusest juhtmes. Seega saab vooluga juhtme-magneti vahelist jõudu rakendada mootorites, hõljukrongides jne.
(liikuvate elektrilaengute) vahel mõjuvaid vastastikkuseid jõude. 3. Püsimagnetiteks ehk magnetiteks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks. Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elektrivoolud (elektronide korrapärane liikumine aatomites ja molekulides). 4. Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magnetiline toime on kõige suurem. Igal magnetil on kaks poolust: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). 5. Magnetnõel On pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda. 6. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelade teljed (põhja- ja lõunapoolusi ühendavad sirglõigud). · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud.
13 25. Magnetväli. Magnetiline induktsioon. Ampere'i jõud. Magnetvälja tekitaja on püsiv magnet, liikuv laeng või vooluga juht. Püsimagnetit iseloomustavad N ja S poolused. Magnetiline lõunapoolus asub põhjapooluse läheduses (Kanada põhjaosas) ja magn. põhjapoolus kuskil Antarktika lähistel. Teoreetiliselt on olemas ka magnetiline monopool, mis tähendab ainult ühe pooluse olemasolu magnetil, kuid reaalsuses pole seda suudetud saavutada. (17.10.13 loeng, ma ei jõudnud kõike kirjutada seega vb kellelgi on täiendada). Magnetväli on liikuva laengu ümber eksisteeriv väli. Liikuvate laengutega kaasneb ka magnetväli. Magnetväli on seega ka vooluga juhet ümbritsevas ruumis, samuti kaasneb see magnetitega. Magnetväli mõjub liikuvale laengule (vooluga juhile, magnetile) , see võimaldab ka magnetvälja kindlaks teha. ja määrata magnetvälja iseloomustavaid suurusi
iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt. Seda suurust nimetatakse potentsiaalide vaheks. 8. Kuna laevale mõjuvad jõud (nt. veetaksitus, raskusjõud, hõõrdejõud jne) ja suuresti oleneb olukord ka ilmast, siis võib tulla ette nähtus, et vedrukaal näitad teistsugust resultaati kui seisval laeval. Kindlasti on oma roll ja deviatsioonil ehk laeva kere magnetismil. 9. Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 4.PILET 1.Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Klassikalises mehaanikas nimetatakse taustsüsteeme, milles kehtib inertsiseadus, inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Keha kiirus on suhteline, st, et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. 2. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune
mida kasutatakse vedelkristall-näiturite valmistamisel valgustjuhtivate elementide elektroodid raadiotehnikas ja elektroonikas: elektrikontaktid (kinnitub hästi klaasiga jt. materjalidega) eriklaasides, mis neelavad soojusneutrone InSb (indiumstibiid) ja InAs (indiumarseniid) – kasutatakse peam. 1) “öise nägemise” seadmetes (infrapunavalguse detektorid, IP ( nähtav) 2) Hall’I efekti andurites (magnetil. induktsiooni mõõteriistades) magnetväli ( elektriväli: H ( E (U) (vooluga juhis) * vastavas juhis (pooljuhis) vajalik laengukandjate suur liikuvus (sobivad veel Ge, GaAs) InP (indiumfosfiid) Kasut.: pooljuhtlaserites valgusdioodides kõrgsagedusgeneraatorites transistorides valgustundlikes elementides In (lihtaine) – peam. kasutusalad Ge ja Si äärmiselt tähtis lisand (tekitab p-n ülemineku pooljuhtides)
annaabi.ee 
