SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum
Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele?
Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient on valikuga rahul, sest seal on tal turvalisem olla. Teda käivad tihti vaatamas pojad ning lapselapsed. R&L&T ELAMISTOIMINGUTE TABEL Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1.Turvalise keskkonna Tasakaal on halvenenud ning tunneb Kasutab käimisraami, võtab ravimeid säilitamine tihti nõrkust ja pearinglust, mis võib kaasneda kõrge vererõhuga 2. Suhtlemine Kuulmine on halvenenud, mõnikord ei Palub kõvemini korrata kuule vaikset kõnet 3
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine.
Täiskasvanu- ja pensionieas seostatakse inimest tavaliselt majandusliku sõltumatusega, mille inimene saavutab tööst saadava sissetuleku abil. Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise kontroll nende toimingute üle. Erinevatel põhjuste puhul on inimesi, kes ei ole suutelised saavutama kontrolli töötamise ja mängimise toimingu üle. Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid. Töötamise ja mängimise elamistoiming on oma olemuselt mitmepalgeline ning selles toimuvad elukaare jooksul suured muutused. Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. · bioloogilised tegurid · psühholoogilised tegurid · sotsiokultuurilised tegurid · keskkonnategurid · poliitilis-majanduslikud tegurid Kõige suuremat mõju avaldab inimesele poliitilis- majanduslik tegur.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine...........................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID
Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. 3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..............................................................................................................
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................................................................................3 Loomulik ja ebaloomulik surm.............................................................................................3 Loomulik surm................................................................................................................. 3 Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid
2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2
Oluline inimsoo jätkamiseks Tähtis osa täiskasvanute omavahelises suhtlemises Elamistegurid 6 Magamine Aktiivsusperiood vaheldub puhkeperioodiga Kasvamine ja rakkude uuenemine Haigused põhjustatud unevaegusest Suremine Ainus kindel asi inimese elus Kurvastamine on surmaga seotud tegevus, kus leinaja lepib kalli inimese surmaga Kokkuvõte Kõik elamistoimingud on tähtsad, kuid mõned on olulisemad kui teised Hingamise elamistoiming on esmase tähtsusega Üksteisega tihedalt seotud Kasutatud kirjandus Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J.(1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Dopson, L. (2004). Author of a model for nursing. Solom, K., Asberg, M. (2010). Õendusanamnees. http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/oendusanamnees/intervjuu_ksimused_elami http://www.aeternum.ee/wpcontent/uploads/2012/01/suhtlemine_f.jpg http://andatech.com.au/blog/wpcontent/uploads/2012/09/juice.jpg https://encryptedtbn2.gstatic
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid.......
vaadeldes seda õenduskäsitluse ühe osana. Enamusele inimestest on juba varasest noorusest sisse juurdunud hoiak, et keha korrashoid ja riietumine on isiklikud toimingud, mida sooritatakse kas täiesti omaette või siis ainult lähimate perekonnaliikmete juuresolekul. Kuid selle toimingu lõpptulemus on kõigile nähtav ning puhtust ja enese eest hoolitsemist nõutakse enamuses kultuurides. Isikliku puhtusega seondub mitmesuguseid erinevaid toiminguid. Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiming on tingitud niisugutest teguritest nagu: pesemine ja vanniskäimine, kätepesemine, lahklihatualett, juuste hooldus, küünte hooldamine, suu ja hammaste hooldus ja riietus. Enamus inimesi puhastab oma nahka seebi ja veega pesemise, loputamise ja kuivtamise abil. See võib olla üle keha pesemine, kasutades selleks pesukaussi, vanni või dušši. Pesemine suhteliselt lihtne toiming on väga oluline ka näiteks HIVi nakkuse leviku ja AIDSi vältimisel.
ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt. 2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline Kukkumise oht Liigub iseseisvalt rulaatori keskkond abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2. Suhtlemine Probleeme ei esine Selge eneseväljendus ,sujuv ning arusaadav jutt. 3
tegutsemiseks vajalikke aineid. Toit on elu alus, tänu millele toimub kasvamine, arenemine, liikumine. On oluline, et toit oleks mitmekesine ja värske. Tasakaalustatud toit peab sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid toitaineid nagu valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid (A,B,C,D,E jt.) ja mineraalaineid. Õige toitumine tõstab organismi vastupanuvõimet ja immuunsust. Samuti väga tähtis tarbida piisavas hulgas vedelikku. 1.5 Eritamine Eritamine on elamistoiming, mida kõik lapsed sooritavad regulaarsusega kogu elu jookul. Eelkoolieas tavaliselt laps oskab kontroolida oma eritamise protsessid. Laps oskab oma urineerimisvajadust ja defekatsiooniakti kontrollida. Nad küsivad tavaliselt õigel ajal potile ja magavad ka öösel kuivalt aga mõnikord võib juhtuda ,et nad magamise ajal ka urineerivad. 5 aastase lapse põie maht 200-500ml, neerud on hästi arenenud. 1.6 Isiklik hügieen ja puhtus
alkoholi tarbimine lahja alkohol (peod) töökeskkonna ohutegurid füüsikalised, füüsilised Informatsiooni edastamine patsiendi tervisliku Jah Kellele - sugulastele seisundi kohta Küsitles Kuupäev 10 sept. 2010 Nimi Kristina Pretskailo 2.VANURID LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU 4 ELAMISTOIMING KIRJELDUS TURVALISE KESKKONNA Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib SÄILITAMINE tähendada sõtuvust teistest inimestest ning abivahenditest ja nõuab teadmiste värskendamist. (Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71)
näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele vabaneb organism süsihappegaasist väljahingamise faasis ja sissehingamise faasis rikastub uuesti hapnikuga. Kopsude ventilatsioonile ehk gaasivahetusele, väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere
annaabi.ee 
