sõpradest ja hoolivast perekonnast. Ei saa iial aimata, missuguseid komistuskive elu meie ette veeretab. Võib juhtuda, et ühel saab sinust miljonär ning siiis äkki nagu välk selgest taevast kukud pankroti äärele. Seepärast tulebki nautida just seda aega, milles hetkel viibime ning mitte mõelda tulevikule, mis ei pruugigi niivõrd lilleline olla., kuid siiski on meil kõigil omad arvamused ja tõekspidamised, mida muuta on peaaegu võimatu. Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui ka vaesemaid, halbu ning häid aegu. Siiski tundub see kõik sageli nagu kassihiiremäng, kus vaesem ja nõrgem ringist välja tõugatakse. Samas on *Suurem osaat inimesed ikkagi nii
nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus. Tegelikult aitasid heteroseksuaalidel kasvatada lapsi. (LK 397) 15. Vale ettekujutus Darwinist kui egalitaristist. (LK 463)
selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada rikkuse ja vaesuse mõõdupuuna. Kõrgelt haritud inimesed on oma hariduse poolest rikkad, harimatud aga vaesed. Mitmeid ülikoole lõpetanud inimesed on kindlasti vaimult palju rikkamad kui on seda vähese haridusega. Väga suurt kasu vaimu rikastamiseks on raamatute lugemisest. Tean inimesi, kes on oma pika elu jooksul lugenud paari raamatut - ja needki olid lapsepõlves. Nendega pole suurt mõtet millestki väga sügavalt
on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab saame tajuda vaid ideesid seda Öelnud keha ja vaim Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et olemas on vaid teemal olemasolu, ta usub, et olemas on nii ideed ja vaim ning sellist asja keha, kui ka vaim, mis on omavahel nagu mateeria üldse ei tihedalt seotud. Descartes leiab, et eksisteerigi. hingel pole loomupäraselt mingit Berkeley väidab, et mateeria on seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete kõigest abstraktne idee ,,omadusteta ega muude mateeria omadustega, asjast", mida pole võimalik ette mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu
mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi. Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada. Descart väidab, et kehade all mõistavad inimesed kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda, mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad, mida saab
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad
Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad. Sama juhtus ka ju börsiturgudel. Mängiti olematu rahaga, võeti olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni kasumit vaid tuleb seda vastavalt ümber paigutada, kuid ainult realse rahaga. Lõpptulemus on see, et realselt ei eksisteerigi niipalju raha, kui maailmas üksteisele võlgu ollakse. Leian, et muudatus, mis tehti 1971. aastal Ameerikas, kui raha ei mõõdetud enam riigi kullavarudes oli lauslollus. Sellest ajast alates püsib kogu maailma rahandus ja pangandus ainult usaldusel. Raha hulga üle otsustavad keskpangad. See eksperiment on nüüdseks kestnud 40 aastat, kuid nüüd hakkab see lõpule jõudma. Elust ei puudu kunagi suhted, samuti oli ka film üles ehitatud suhete põhjal.
Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad. Sama juhtus ka ju börsiturgudel. Mängiti olematu rahaga, võeti olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni kasumit vaid tuleb seda vastavalt ümber paigutada, kuid ainult realse rahaga. Lõpptulemus on see, et realselt ei eksisteerigi niipalju raha, kui maailmas üksteisele võlgu ollakse. Leian, et muudatus, mis tehti 1971. aastal Ameerikas, kui raha ei mõõdetud enam riigi kullavarudes oli lauslollus. Sellest ajast alates püsib kogu maailma rahandus ja pangandus ainult usaldusel. Raha hulga üle otsustavad keskpangad. See eksperiment on nüüdseks kestnud 40 aastat, kuid nüüd hakkab see lõpule jõudma. Elust ei puudu kunagi suhted, samuti oli ka film üles ehitatud suhete põhjal
muutub ta tulevik, seega tulevikku peaks saama muuta. Kui üks hetk lihtsalt otsustada, et mitte midagi pole mõttet teha, sest tulevik on ette määratud, ei jõua sa kuhugile. Minu arust on arvata, et kõik on juba suures ajalooraamatus kirjas, väga poolik eluvaade ja ignorantlik eluviis. Mida siis üldse rassida ja üritada, kui kõik on ette määratud. Muidugi, kui asjad metsa poole lähevad siis on hea endalt koormat ära kallutada ja süüdistada kedagi, keda ei eksisteerigi ning kui see elu kergemaks teeb siis miks mitte. Mina isiklikult arvan, et saatust kui sellist pole ja iga inimene otsustab enda tuleviku valmis, voolib terve oma elu. Muidugi on asju, mis temast ei olene ja mida tema muuta oma elus ei saa. Need aga sõltuvad juba teistest inimestest ja mitte maavälistest jõust. Kõik on füüsiliselt seletatav, ei ole mingisuguseid imesi. Kui juhtubki mõni väga seletamatu sündmus, on sel siiski seletus ja kui miski on väga
kus inimese tegutsemine on teistele kahjulik. Tihti tulenevad Milli arvates amoraalsed teod sellest, et inimene ei saa aru, miks ei võiks kõik saada oma tahtmist. Enda rahuloluks tuleb tegutseda isikupäraselt, mis nõuab erinevate arvamuste ja eluviiside olemasolu. Tihti aga tunneme, et ühiskond on salliv ainult selle suhtes, millel on palju poolehoidjaid, mistõttu ei tegutse me vastavalt oma soovidele ning tegevusvabadust meie jaoks ei eksisteerigi. Demokraatlikus ühiskonnas hinnatakse kõrgelt nii vabadust kui ka võrdsust. Võrdsusest saab rääkida kahes mõttes: esiteks võrdsusest, kus võrreldakse inimeste võimeid ja omadusi. Kaks inimest võivad olla küll võrdselt tugevad matemaatikas, aga mitte pikamaajooksus. Teiseks saab rääkida võrdsusest ka, kui kõikidele ühesuguste võimaluste tagamisest, mida peetakse poliitikas tähtsamaks.
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
Kuidas toota? Kellele toota (ehk kuidas ja kellele jaotada)? Esimene neist on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. Teisele küsimusele vastamiseks on vaja infot kättesaadava tehnoloogia, tootmise efektiivsuse ning olemasolevatel ressurssidel baseeruva suhtelise eelise kohta. Kolmas küsimus puudutab jaotamise efektiivsusest ja õiglust ning kuna õiglus on suhteline kategooria, siis lõplikku tõde siin ei eksisteerigi. !Vastuste kujunemine eeltoodud küsimustele sõltub ka sellest, millise majandussüsteemiga on konkreetses riigis tegemist. Traditsioonilises majanduses toodab igaüks peamiselt iseenda tarbeks, toimub vaid vähene vahetus kaup-kauba vastu (nn. bartertehingud). Turumajanduses on ressursid eraomanduses, turgudel valitseb konkurents ning nõudlus ja pakkumine määravad vastuse kõigile kolmele küsimusele.
juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim alagruppidesse, keda uurida tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist on 7% aasiast pärit, siis peab valimist ka 7% respondente olema aasia päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne. 4. Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms.
infoteenustele ning elektrooniliselt paikneva informatsiooni kättesaadavaks tegemine, arvestamata ressursside asukohta ja kättesaamiseks kuluvat aega. Tegemist on akadeemilistes ringkondades algatatud infoteenustega Internetis, et pakkuda alternatiivi üldtuntud otsivahenditele ja hõlbustada kasutamist haridus- ning teadustööd tegevatele ringkondadele. Digitaalraamatukogud annavad meile võimaluse kasutada ka neid dokumente, mida füüsilises vormis dokumentidena võib olla ei eksisteerigi. Ja nüüd ma tooks välja virtuaalraamatukogude plussid ja miinused. Digitaalraamatukogude plussid/iseloomulikud jooned: sisaldavad eri tüüpe, erineva tasemega, erineval hulgal ressursse erinevate meediumite kujul; vähendavad järsult füüsilise ruumi vajadust, mida füüsilise raamatukogu puhul arenguks vaja; võivad paikneda ükskõik kus ja võivad mitmetel juhtudel olla üles ehitatud nõnda, et saaksid teenindada nii kohalikku kasutajat kui maailmakasutajat
rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga? Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda süsteemi, mis ta nii sügavale enda sisemusse tõmmanud oli, kuid pikk ja vaevaline otsing ei toonud suuremat arusaamist ning mida rohkem Joseph K süvenes ja uuris seda rohkem ta mõistis, et loogika ja struktureeritus, mida ta loodab leida tõenäoliselt ei eksisteerigi. Ka tänapäeval võib tõe ja õigluse otsingul teel lootusetult ära eksida ning alati ei ole see süsteem, mis rahva kaitseks loodud, rahvale endale kuigi kasulik, lämbudes vaikselt raskelt rõhuva bürokraatia all. 14. Miks on sinu arvates osa filmi mustvalge ja osa värviline? Film, mis läheb must-valgest värviliseks näitab suurepäraselt kahte erinevat maailma, mis tunduvad üksteisest nii kaugel, kui mis on tegelikult väga sarnased. Võib tekkida tunne, et
saama. Lahtiseks jääb aga küsimus tasuta kohtade arvu üle tõenäoline, et mõnedel erialadel võiks seda vähendada. Samuti tuleks kontrollida, kas inimene on erialast huvitatud või mitte ning kas talle sobib see eriala. · Tegemist on tähtsa küsimusega, mis vajab põhjalikku arutamist nii üliõpilaste endi seltsis kui ka riiklikul tasandil. Ilmselt kõigile sobivat, nö ideaalset varianti ei eksisteerigi. Aga kui igaüks avaldab oma arvamust, siis on palju kergem leida kõigile sobiv lahendus.
funktsioonile. (Freud, 2003, lk 102) Naise ja mehe seksuaalsusest Freud kirjeldab naise ja mehe seksuaalsust järgmiselt. Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ainult üks suguelund , esimesel aga kaks: vagiina, naise tõeline suguelund, ja kliitor, mis on analoogne mehe suguelundiga. Me arvame põhjendatult, et vagiinat mitu aastat peaaegu ei eksisteerigi ja et see jääb kuni puberteedini tundetuks. (Freud, 2003, lk 101) Kasutatud allikad Freud, S. (2003). Sigmund Freudi tarkuseraamat. Tallinn: Ersen. Holtzmeyer, K. (1934). Alateadvus ja psühhoanalüüs. Tartu: Eesti kirjanduse seltsi kirjandus.
saama. Lahtiseks jääb aga küsimus tasuta kohtade arvu üle – tõenäoline, et mõnedel erialadel võiks seda vähendada. Samuti tuleks kontrollida, kas inimene on erialast huvitatud või mitte ning kas talle sobib see eriala. Tegemist on tähtsa küsimusega, mis vajab põhjalikku arutamist nii üliõpilaste endi seltsis kui ka riiklikul tasandil. Ilmselt kõigile sobivat, nö ideaalset varianti ei eksisteerigi. Aga kui igaüks avaldab oma arvamust, siis on palju kergem leida kõigile sobiv lahendus.
põhimõttel. Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus): · Kaubandusõigus ehk äriõigus Kaupmeeste vaheline õigus reguleeris kaupmeeste vahelisi suhteid (muutes neid paindlikumaks); tänapäeval reguleerib ettevõtjate vahelisi suhteid. Veel ka kaubandustehingute vahelised normid, ent Eestis neid ei eristata. Kaubandusõigus sp Eestis eraldi haruna ei eksisteerigi. Äriseadustik pigem aktsiaseltside, äriühingute etc kohta. · Intellektuaalse omandi õigus Reguleerib intellektuaalse tegevuse tulemusena tekkinud suhteid (autoriõigused). Seondub ka intellektuaalse tegevuse endaga. · Rahvusvaheline õigus Näitab, millise riigi õigust tuleb kohaldada. 5. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normide kogum. TSÕ allikas on koht, kus need normid esinevad
eluohtlikuks. Kolmandaks Descartes väidab oma meditatsioonis, et matemaatilised algtõed on need, milles me võime täiesti kindlad olla. Inimloomusel on aga eksimine nii sees, et ei ole midagi, mille vastu ei oleks võimalik eksida, nii näiteks eksib nii mõnigi lihtsamates arvutustes või geomeetrias. Descartes arvab, et väljaspool meid, on keegi vaim või pettur, kes meid sihiteadlikult eksitab. Üritades meid arvama panna, et meid ei eksisteerigi. ,,Mina olen, mina eksisteerin" tähendab, et Descartes arvab et kui ta ennast veenda suudab, et ta on olemas, siis seda ta ongi. Mina olen mina eksisteerin võib õelda mõtleva inimese kohta. Kui vaim või hing, kes on oma kehast eraldatud, ütleb et mina olen, siis see ei vastaks tõele, kuna tal puudub keha millega ta oma olemas ja kohalolu tõestada suudaks. Seega arvan, et ,,mina olen, mina eksisteerin" võib õelda
Mina arvan, et ei ole, pigem oleme me lihtsalt veel oma mõtlemisega kinni Nõukogude ajas. Me peame muutma enda suhtumist ja mõtteviisi, et sammu pidada Euroopa arengutempoga. Tänasel Eesti Vabariigil on probleeme palju ja Eesti areng järgmise 15 aasta jooksul sõltub suuresti just nende probleemide lahendamise kiiruses. Kui me ei suuda neid probleeme, mis eelneva 15 aastaga on tekkinud, kiiresti lahendada, on minu meelest võimalik, et 15 aasta pärast Eesti Vabariiki kui sellist ei eksisteerigi, vaid me oleme viimasel ajal suur agressiivsust üles näidanud Venemaa koosseisus(suured pinged ja sõjaoht Gruusia ja Venemaa vahel).meiegagi võib ju juhtuda see, mis toimub Gruusias, jah,me võime praegu olla kindlad Euroopa Liidu kaitsele, aga kui kaua ja kas üldse tahab Euroopa Liit astuda konflikti Venemaaga, riikide üle, mis niigi on ajalooliselt kuulunud Venemaa koossseisu? Kui juhtub see, mida on juhtunud ajaloos varemgi, siis ma arvan ja
A f''(a)>0 f'ni f(x) graafik on nõgus punktis a
* Kui lõigul [a,b] pidev f on vahemikus (a,b) kaks korda diferentseeruv, siis f'ni f(x) graafiku
kumerusest(nõgususest) vahemikus (a,b) järeldub, et x (a,b) f''(x)<=0 (f''(x)>=0)
B * Kui a on f'ni f(x) käänupunkt ja f''(x) C(a-,a+), siis f''(a)=0
* Olgu f f(x) kaks korda diferentseeruv hulgal (a-,a+)/{a} ning vahemikel (a-,a) ja (a,a+) f''(x) ei
muuda märki, kuid f''(x1)f''(x2)<0 iga a-
Uuendusteta ei saa. Kes ja kuidas otsustavad, mis on parasjagu laiatarbemoes? Keegi tegelikult ise midagi välja ei mõtle. Tavaliselt otsustab ja teeb halvas mõttes propagandat see, kellel on rohkem raha. Viimastel aastakümnetel ei saa rääkida mingist kindlast stiilist, moes on kõik, mida inimene vaid välja kanda suudab. 60ndatest 80ndateni järgis mood kindlat joont, ja trendikas oli see, kes sellest juhindus. Kas siis disainis isikupära ei eksisteerigi? Eks igal disaineril ole oma isikupära, see on ilmselge. Tavaliselt aga oskab seda näha vaid vilunud silm. Kas meie tänavapildisjätab midagi soovida? Tänavapildil pole midagi hullu. Kõik on täitsa kenad inimesed. TT200200olerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid Eesti moedisainereid Ivo Ni2009kkolo on oma sõnul ib,» on tema sõnum olerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid E
(Jacobsson, 2011, lk. 148). Liikudes ajajoonel tänapäeva, siis on väga selgesti näha, et Eesti ei ole heaoluriigi staatusesse tõusnud ja ei tee seda tõenäoliselt ka lähiajal. Selle väite kinnituseks saab välja tuua selle, et 2013. aastal elas suhtelises vaesuses 22,1% rahvastikust ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast (Statistikaamet). Heaoluriikides ei esine vaesust nii suurel määral. Heaoluriigi näitena võime kasutada Soomet, kus ei eksisteerigi allpool vaesuspiiri elamist, sest riik tagab piisaval hulgal rahalist abi kõigile (Boyle, 2017). Hoolimata nendest kurbadest numbritest on Eestil suur potentsiaal tõusta kunagi heaoluriigiks, sest eeldused selleks on olemas. Eesti on võrdlemisi noor riik ning seetõttu ei ole süsteemile juured alla kasvanud, et seda raske muuta oleks. Eelduste olemasolu ei välista aga puudusi, mis Eestis esinevad. Esimese puudusena tooksin välja sotsiaalse lõhe. Kui
suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega halba inimest vist siin maailmas ei eksisteerigi. Igal asjal ju on oma kindlad plussid ja miinused. Ja vahel läheb ka õnneks ja plusse on palju rohkem kui miinuseid. Võiks ju isegi tuua näiteks ühe tumeda teema, liiklussurmad. Liiklussurmi on aastaga jäänud ikka palju palju vähemaks, mitte et ma nüüd selleüle rõõmustan et keegi surma on saanud aga ikka on hea teada et inimesi jääb rohkem alles. Lõpetuseks võib vist iga inimene ausalt öelda, et ta on olnud elus nii hea, kui halb. Elu ju võib
kus see olema peakski. Eeldus 3: Puudub majanduse ennetamise kavatsus. C) Anna hinnang, kas tegemist on vaidluse või lahkarvamusega ning milline on autori sidumus (Hallapi teksti 4. osa abil) Antud juhul on pigem tegemist vaidlusega, sest autor vaidleb vastu üldisele arvamusele, et majanduskriis on halb. Tema seisukoht on täpselt vastupidine – majanduskriis on hea. Küll aga jõuab autor teksti lõpus uskumuseni, et majanduskriisi ei eksisteerigi. Sellega muutus vaidlus lahkarvamuseks. Teksti põhjal jääb mulje, et autor on end teesiga siiralt sidunud, sest ta ei liialda ega iroonitse, vaid väljendab end selgelt, loogiliselt ning põhjendatult. D) Fikseeri argumendis tehtavad üldistused ning üldistuste liigid (Hallapi teksti 7. osa põhjal) Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. (universaalne üldistus) Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. (presumptiivne üldistus)
ihaldamiseks oma suletud staatust ära. Nii võib üheks väga võimsaks diskursiivseks kogukonnas pidada kuulumist erinevatesse internetiportaalidesse (nagu facebook.com või twitter.com), milledes levitatakse nii indiviididega seonduvat informatsiooni, kui ka erinevate ürituste jms reklaami, mis paljude jaoks on esimene ja kiireim koht kust infot hankida ja nii juhtubki, et võib nalja pärast öelda, et kui sa ei kuulu ühessegi taolisse eelpool mainitud portaalidesse, siis indiviidi ei eksisteerigi, sest sa lihtsalt ei tea, mis toimub. 11. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Kuidas õpetused eristuvad teadusdistsipliinidest? Kas teadusdistsipliin võib saada õpetuseks ja vastupidi? Kuidas on õpetus on seotud luasungi subjektiga ja kuidas teadusdistipliinides lausungi subjekt erineb? Õpetus vajab eristumiseks teadlikkust eelnevast traditsioonist, mitte ei saa koheselt uut distsipliini luua. Õpetus seab kahtluse alla nii kõneleva subjekti
Üks põhjus selleks on kokkupõrked. Sest kui aatomid ainult sirgelt allapoole liiguksid ja üksteist ei puuduks, siis oleksid kõik kehad makroskoopilised. Kolmandaks erinevad nad oma suhtumisega tegelikkusesse. Demokritos arvas, et on olemas vaid aatomid ja tühjus, ning kõik muu nagu magusus ja muu selline on väljamõeldud ja kokkulepitud asjaolu. Nii et tema arust oli ka magusus aatomitest tehtud. Selle arvamuse 9 lükkaski Epikuros ümber. Ta väitis, et sellised omadused ei eksisteerigi aatomi tasandil ja et aatomitel pole mingit maitset ega värvi, aga et sellised omadused on tegelikult ikka olemas.[1, 2] Kokkuvõte Selle referaadiga õppisin ma väga palju juurde vanakreeka filosoofide elu ja tegemiste kohta. Materjali otsimine pani mind palju paremini mõistma vanakreeka teadlaste saavutusi ja kuidas 10 nad suutsid välja mõelda neid teooriaid. Kõige enam huvitas mind Epikurose kohta uurimine,
See, mis on ühe jaoks suur sümfoonia, on teise jaoks lihtsalt meeldivate või ebameeldivate helide järgnevus. Sama kehtib ka kõikvõimalikes tegelikes inimkogemustes. Et meist igaühe jaoks eksisteerivad ainult need faktid, mille jaoks meil on olemas adekvaatsusprintsiip, ja et meil ei ole õigust eeldada, et me iga asja suhtes vastaval tasemel oleme, siis ei ole meil ka õigust mistahes olukorras toonitada, et seda, mis on meile kättesaamatu, tegelikult ei eksisteerigi, vaid see on lihtsalt teiste inimeste kujutluse vili. Lühidalt, me ,,näeme" mitte ainult silmadega, vaid ka suure osaga meie mentaalsest varustusest, ja see mentaalne varustus varieeriub inimesiti suuresti. Paratamatult on palju asju, millega mõned inimesed on adekvaatsed, teised aga mitte. Kaasaegne materialistlik saientism pühendub aga just eelkõige sellele, mida me saamde tunnetada oma 5 meelega, mõõta ja kontrollida.
vääris või mõista tahtis. Kuid ka tema oli kirja kirjutaja võimuses, ka teda ei pidanud kirja kirjutaja igatsema või ootama, sest Angelo asemel oleks võinud see olla ükskõik kes, ükskõik kus ja ükskõik millise nimega. Kas pole mitte nii, et inimestel ongi vaja alati kellelegi oma lugu jutustada? Olgu ta siis mõni hea sõber, vihikust välja rebitud paberitükk, millele oma mõtteid ja tegusid kirja hakatakse panema, lemmikloom või keegi, keda päriselt ei eksisteerigi. Näib, et see raamat peegeldab võitlusi iseenda ning maailmaga ja pidevaid küsimusi, kas see, mida me igapäevaselt näeme, kuuleme ja tajume on ikka päriselt olemas? Kas see, et me hommikul üles ärkame, hambaid peseme ja enne kodust väljumist kingapaelu seome ning päeva jooksul inimestega kohtume on ikka tõesti reaalsus? Mis takistab seda olemast unenägu? Või kust üldse läheb unenäo ja reaalsuse piir? Tundub, et reaalsus ongi mõnes mõttes kokkuleppeline
Lipuga -q antakse vaid teavitusi selle kohta, kui kataloogid või failid on erinevad. student@server:~$ sudo diff -rq /etc /var/backups/etc-copy Käsu diff väljund annab meile teada, et mõned kataloogid või failid on koopias puudu. Tegemist on sümboolsete viitadega, mida me käskluse cp lipuga -d ei järginud. Isegi, kui me lippu -d ei kasutaks, annaks diff väljund meile sama tulemuse. Põhjus on selles, et neid faile ei eksisteerigi, eksisteerib vaid sümboolne viit. Ülesanne 3 Loo uued kasutajad klaus , lotte ja bruno . Anna klaus ile administraatori õigused, nii et ta saaks käivitada kõiki korraldusi läbi sudo . Kontrolli, et klaus il on õigus käivitada korraldusi läbi sudo . Vaheta klaus i esialgne parool. Lisa klaus ja lotte gruppi ssh-access . Lisa ekraanipildid, mis näitavad käsu id väljundit iga loodud kasutaja kohta. Käsk useradd loob uue kasutaja.
läbi aegade, saavutas ta ka kuulsuse. Euroopas näidatakse teda tihti teleris ja hoitakse rahvast tema tegemistega kursis. ,,Takistused, mis mu teel on, annavad mulle energiat" ütleb ta. ,,Ma treenisin end, et ma suudaksin olla päevi väljas, ilma toiduta." Ütles Reinhold. ,,Ma arvan, et vaprus on hirmu teine pool, ma vajan vaprust vaid seepärast, et ma kardan. Kui ma elan pikka aega oma nägemustes, fantaasias, ma unistan sellest, plaanin, valmistan ette end ja treenin. Ma kujutlen, et ei eksisteerigi midagi muud. Siis ma ei tunne ohtu, aga keskendumine on siiski absoluutne." Ja siis justkui äkitselt tuli talle pakkumine osaleda ekspeditsioonil Himaalajas. See pidi olema tema elu pöördepunkt. ,,Ronijad räägivad mägede piirist ja Nanga Parbat on üks maailma 8000 meetri kõrgustest 14-st mäest ning on maailmas suuruselt üheksandal kohal. Tõde mäe kohta, selle raskuste ja ohtude kohta, avaldati esmaselt 1953 aastal suurepärase Austria ronija Hermann Buhli poolt
olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud, mis on e-luger. Eestalaste teadmatust e-lugeritest kinnitavad ka vastused järgmisele küsimusele: Millist seadet
Tooteelutsükli juures on oluline see, et see ilmestab seda kuidas mastaabisääst muutub, tekib läbi tehnoloogilise arengu ja kuidas tehnoloogiline areng iseenesest ei ole päris sihitu, ta on raja poolt ära määratud, rada on see mis lubab innovatsioone luua. Algusfaasis on väga vähe ettevõtteid, kes üritava tuua turule või välja mõelda täiesti uut tehnoloogilist lahendust, täiesti uut toodet, teenust, mis on väga uue, eksperimentaalse lahendusega, isegi turge võib olla ei eksisteerigi veel. Tegemist on paari ettevõttega kes konkureerivad tehnoloogilisetrajektoori määramiseks. Seni kuni toode tulub turule võib ka veel algselt käia konkurents veel raja määramise üle, küll aga sageli kui standard on paika saanud tekib oluline kasvufaas, kus tekib ühe rohkem tarbijad, toode muutub üha odavamaks, mastaabisääst hakkab toimima. Kasvufaasis on mastaabisääst kõige suurem, seda faasi ettevõtjad üritavad maksimaalselt ära kasutada
siis selle eest ka pisut vähem. Selles suhtes tuleb arvestada sellega, et ostja leidmisega võib kuluda pisut kauem aega ja peab nägema rohkem müügivaeva. 2) Konkurente hinnates võib öelda, et Eestis ja Tallinnas eksisteerib palju kinnisvarafirmasid, kes tegelevad erinevates valdkondades: üürivad, müüvad uusi ja vanu kortereid, vahendavad, ehitavad jne. Konkreetselt samale eesmärgile suunatud ettevõtet ei eksisteerigi. See on ka mõistetav, sest mõningatel tingimustel on sellist äri mõttekam teha kas eraisikuna või FIE-na. Risk selle puhul on see, et uuena turule tungijana võivad suuremad olijaid meie eest nii pakutavad pinnad kui kliendid ära napsata. Konkureerivad firmad on suuremad ja neil on hetkeseisuga kindlasti rohkem finantsi ja võimalusi. Selle tulemusena ei pea nemad hinda nii palju kergitama, et teenida kasumit. Neil on rohkem pakutavaid müügiobjekte ja
Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel määral HPO42 ioone ning peaaegu puuduvad PO43 ioonid. Elektrolüütide klassifikatsioon 1. Tekkivate osakeste arvu järgi: H3PO4 D H+ + H2PO4
eelistavam on teooria, mis annab teosest sisemises ja välises mõttes (seos kunstiväliste teooriate ja arusaamadega) kõige elegantsema, ilusama, koherentsema, harmoonilisema käsitluse. Kriitika: 1) Esteetiline väärtus Kunstilise mitmekesisuse probleem: Miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse! 2) Halb kunst? Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus (kategooria). 3) Intentsionalistlik intuitsioon V-maksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused. Teose mõistmist ei tohi ohvriks tuua teose väärtusele - hinnang peaks tuginema õigele tõlgendusele. Kunsti tõlgendamisel me proovime tuvastada, mida kunstnik tahab ütelda, mitte ei rahulda meelevaldselt oma esteetilise vajadusi 10. loeng: Kunsti hindamine II 1
koguste olemasolu korral Tootmisvõimaluste kõver on: potentsiaalsete tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD >> Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? Kata kohvik palkab kaks uut kondiitrit Ettevõtte pika perioodi keskmiste püsikulude kõver on: Olematu, äkki teda ei eksisteerigi(Õige! Pikal perioodil polegi ettevõtte jaoks püsikulusid, kõiki sisendeid tuleb vaadelda muutvatena) Ettevõtte püsikuludeks nimetatakse: Mis ei muutu koos toodangumahuga lühiperioodil Pikk periood on ajavahemik: Mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Pika perioodi vältel veel ei toimu põhimõttelisi muudatusi tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta
– normatiivselt: tuleb eelistada tõlgendust, mis näitab teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses Eristub naudingu-maksimalist ja seletus-maksimalist. Probleemid: – esteetiline väärtus – miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse! – halb kunst? – ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus (kategooria) – intentsionalistlik intuitsioon – kunstniku poolt eeldatud kategooria ei pruugi tagada kõige kõrgemat hinnangut. Väärtusmaksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused, et tuua teose mõistmine ohvriks teose väärtusele (tuginedes valele tõlgendusele) 10. KUNSTI HINDAMINE II 1. Selgitage perspektivismi positsiooni kunsti hindamisel.
pikantseid anekdoote ja on "huvitav". "Tühjast-tähjast" lobiseja - üritab rääkida tekkinud situatsioonist nii, et ei räägi midagi olulistest faktidest, mis tekitasidki situatsiooni, millega ta hädas on. Ta on inimene, kelle elus pidevalt toimub dramaatilisi sündmusi ja käänakuid, mis vajavad kohest tähelepanu ja mõistmist. Nartsissistlik enesearmastaja - läheb välja selleni, et teisi inimesi justkui ei eksisteerigi. Nad võtavad maailma ja teisi inimesi, justkui need oleksid olemas vaid nende jaoks. VIHASTAMINE Mis põhjus on mul vihastamiseks: - soodumus mõelda endast halvasti - kalduvus probleeme liialdada - must valge lähenemine, võit või kaotus, hea või halb 22 - ettekujutus endast kui abitust ja kaitsetust inimesest Viha väljendamine Parem on viha väljendada, kui seda alla suruda, kuid ära vala viha kellegi teise peale, kui
interfereeruma iseendaga. Kõrvale jääb kahtlus, et elektronid rühmitusid mingi omavahelise vastastikmõju ajel. 7. Kvantmehhaanilise oleku kirjeldamine Makroobjekti oleku antud hetkel võime defineerida välistingimuste ja kõikide sellele objektile iseloomulike füüsikaliste suuruste väärtuste kompleksi abil. Mikroobjekti korral aga niisugused kõikidele suurustele vastavad väärtuste kompleksid ei eksisteerigi. Näide: Isoleeritud vesinikuaatomis viibival elektronil on küll kindel energia ja kindel impulsimoment, elektroni kohakoordinaadil ja impulsil aga ei ole kindlat väärtust s t teostades seeria katseid koordinaadi määramiseks, saaksime iga kord isesuguse tulemuse, MLT 6004 Kvantmehhaanika 6 kusjuures need tulemused kuhjuvad teatud statistilise korrapärasusega. Seda statistilist
kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse v seisundi ajale ning seostab seda mingi teise ajahetkega. tavaliselt mark. verbil. absoluutne aeg - sündmuse toimumise aega vrld. kõnelemise ajaga (tulevik, lihtminevik) relatiivne - sündmuse toimumise aeg vrld mõne muu sündmuse ajaga (enneminevik) euroopa keeltes ei eristata mitut mineviku aega enamasti tuleviku mark. morfoloogiliselt paradigmas (afiks, keeled jagunevad ses suhtes umbes pooleks) hiina keel - grammatilist aega ei eksisteerigi. aeg : kõnehetk, sündmushetk, viitehetk (tabel: preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt) ajakategooriad -eesti keeles preesens (sööb saia); imperfekt (sõi saia); perfekt (on söönud saia), pluskvamperfekt (oli söönud saia) on grammatilised ajad. -eesti keeles futuurum (homme lähen koju) futuurum perfekt (kui olen loengus käinud, siis lähen koju) ei ole grammatilised väljendusvahendid rikkalik ajasüsteem - jagua keel (peruus, ohustatud) 5 eri minevikku
asi , mis on saavutatav ühiskondliku tegevuse kaudu. Individualism (Montaigne) rõhutas tagasitõmbumist poliitilisest elust, elada endasse süüvides. Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed tõelised sõbrad. (Neo-)augustiinlus (Pascal) Samuti distantseerusid poliitikast. Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes. Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks). Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida. Võimutaotlus, pidev rahuldamatu seisund, pidev püüdlus suurema võimu- õnne poole. Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Shaftesbury ,,Me kõik nõustume, et õnne poole tuleb püüelda ning, et seda tõepoolest ka alati tehakse". Ent küsimus on selles, milles seda otsitakse. S. ja L
Kui sul on käes situatsiooni kirjeldus, võtad eksperdi appi, et kas see kasutatud personal oli asjatu kulutus, pähemäärimine jne. Mereriskide kindlustusest - vt jagatud materjale. Triin Antsovi konspekt. Kindlustuse liigid 1. Hull and mashinery Insurance. laevakere ja masinate kindlustus. Varakindlustus, mille aluseks on rv-lt Inglise Marine Insurance Act 1906.a aktsepteeritud seadus, kus kindlustusõ pm-d on korralikult esitatud. Paljudes riikides mereriskide kindlustust eraldi ei eksisteerigi. Formuleeringute üldisus ja õnnestunud väljendust tõestab see, et kas mingi GB dominioon võttis selle s vastu ja kirjutas elle 1906.a seadusest praktiliselt maha. Mereriskide kindlustuse üldtingimusi arendatakse edasi, tegu on sellise ühinguga - the Institute of London Underwriters. Neil on välja töötatud kindl üldtingimused ehk Institute Clauses. 1. liik kehtib vara suhtes, on ajaliselt piiratud, peale selle ka ruumiliselt piiratud. Kui on tegu
Puhtuse määratlemisel on alati küsimus selles, kust läheb piir sallitava ja mitte sallitava „mustuse“ vahel. Absoluutset puhtust peaaegu ei eksisteerigi. 5. Mida näitavad puhtusastmed ja milleks neid kasutatakse? Puhtuseastmed on kokkulepitud puhtuse eesmärgid. Puhtusastmeid kasutatakse
ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Selleks, et inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), on tal esimese asjana vaja nö. praegusest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene peab sattuma sellisesse aegruumi piirkonda, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ehk aeg on lakanud eksisteerimast. Kõlab ju loogiliselt, et “ajast väljumise” korral aega enam ei eksisteerigi. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse 12
Ka ilus auto, kui oled ostnud enda raha eest, on eelis. Meeste käitumine on seotud sugulise valikuga Nt: Lehtlalindude isased ehitavad lehtlaid, kus toimub vaid paaritumine. Meeste ainus ülesanne elus on lehtlate ehitamine. nt: Linnu saba eksperimetnaalse lühendamise või pikendamisega saab mõjutada linnu ek’dukust partneri leidmisel. Emased eelistasid suurema sabaga linde, keda looduses ei eksisteerigi 4) Võistlus Isased esinevad ilma agressiivseks muutumata. Nt: metsis, teder. Mida parem tevis, seda paremini ja rohkem jõuad esineda Nt: Isalindude etteastete arv päevad vs sellele kulutatud energia. Ringiga – paaritusid. 69 5) Geneetiline valik.
et see info on edasiste otsuste langetamise aluseks, tuleb ülesannetega alustada esimesel võimalusel. Nõuded klientide, konkurentide (ja turgude) kirjeldamiseks on toodud EASi juhendis. 19 Klientide segmenteerimine ja sihtrühmade määratlemine Turunduse ja tootearenduse keskmes on klientide nõuete rahuldamine ja nende vajaduste ennustamine, mitte püüd olemasolevat turismitoodet maha müüa, kui turgu sellele võib-olla ei eksisteerigi. Kliendikeskse tööstiili saavutamiseks tuleb (võimalikke) kliente hästi tunda. Ehkki klientide soovid võivad olla üsna erinevad, tuleb leida kliendieelistuste ühisosa, et kasutada ressursse just edu toovate tegevuste arendamiseks. Homogeensete iseloomujoontega kliendigruppide leidmine võimaldab välja töötada kõige sobilikum turismitoode ja sihtsegmentides toimiv turundussõnum. Kliendisegment peab olema: - mõõdetava suurusega;
Teada on fakt, et absoluutselt kõik kehad alluvad Universumi paisumisele. Kuid Universumi paisumine avaldub alles galaktikate ja nende parvede ning superparvede tasandil. See tähendab seda, et galaktikad ja nende parved ning superparved eemalduvad üksteisest. Mida kaugemal on üksteisest galaktika parved, seda kiiremini nad üksteisest eemalduvad ehk kehtib tuntud Hubble´i seadus. Teada on ka fakt, et Universumis leidub ka selliseid piirkondi aegruumis, kus aega ja ruumi enam ei eksisteerigi. See tähendab seda, et aeg on ,,seal" lõpmata aeglenenud ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on ,,seal" võrdne nulliga. Sellised piirkonnad aegruumis eksisteerivad näiteks mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana. Kui aga näiteks inimene satub sellisesse erilisse aegruumi piirkonda, siis ei saa see inimene enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe
Teada on fakt, et absoluutselt kõik kehad alluvad Universumi paisumisele. Kuid Universumi paisumine avaldub alles galaktikate ja nende parvede ning superparvede tasandil. See tähendab seda, et galaktikad ja nende parved ning superparved eemalduvad üksteisest. Mida kaugemal on üksteisest galaktika parved, seda kiiremini nad üksteisest eemalduvad ehk kehtib tuntud Hubble´i seadus. Teada on ka fakt, et Universumis leidub ka selliseid piirkondi aegruumis, kus aega ja ruumi enam ei eksisteerigi. See tähendab seda, et aeg on ,,seal" lõpmata aeglenenud ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on ,,seal" võrdne nulliga. Sellised piirkonnad aegruumis eksisteerivad näiteks mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana. Kui aga näiteks inimene satub sellisesse erilisse aegruumi piirkonda, siis ei saa see inimene enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe
annaabi.ee 
