Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon? (0)

Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon ?
Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane?
Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist . Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks . Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha.
J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et ükskõik missuguse arvamuse puhul mingis küsimuses, puudutagu see siis elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär. Tihti aga tuleb ette olukordi , kus arvamusavaldusi soovitakse vägivallaga maha suruda, olenemata sellest,kas arvamus on tõene või väär. Mina leian, et mõttevabadus on ühiskonna edendamise oluline alus.
Tegevusvabadusest kui mõttevabadusega võrdsest aspektist rääkida ei saa. Milli arvates saab tegevusvabaduse üle otsustamisel jagada teod kahte gruppi: esimeseks on teod, mis ei puuduta kellegi teise, peale indiviidi enda huve, kus indiviidil ei pea olema mingit vastutust ühiskonna ees. Teiseks on teod, mis toovad kahju ka teistele inimestele, kus indiviid on vastutav ühiskonna ees (välja arvatud lapsed, vaimselt puudulikud jne). Hukkamõistu (ka moraalset) väärivad minu arvates vaid need teod, kus inimese tegutsemine on teistele kahjulik. Tihti tulenevad Milli arvates amoraalsed teod sellest, et inimene ei saa aru, miks ei võiks kõik saada oma tahtmist. Enda rahuloluks tuleb tegutseda isikupäraselt, mis nõuab erinevate arvamuste ja eluviiside olemasolu. Tihti aga tunneme , et ühiskond on salliv ainult selle suhtes, millel on palju poolehoidjaid, mistõttu ei tegutse me vastavalt oma soovidele ning tegevusvabadust meie jaoks ei eksisteerigi.
Demokraatlikus ühiskonnas hinnatakse kõrgelt nii vabadust kui ka võrdsust. Võrdsusest saab rääkida kahes mõttes: esiteks võrdsusest, kus võrreldakse inimeste võimeid ja omadusi. Kaks inimest võivad olla küll võrdselt tugevad matemaatikas, aga mitte pikamaajooksus. Teiseks saab rääkida võrdsusest ka, kui kõikidele ühesuguste võimaluste tagamisest, mida peetakse poliitikas tähtsamaks. Milli sõnul on demokraatia ideaal, mis hindab kõrgelt vabadust, võrdsust ja õiglust, kuigi see mõte on mitme tuhande aasta vanune. Tegelikult on võrdsust ühiskonnas raske tagada, kuna kõik inimesed on väga erinevad. Demokraatia võib aga eksisteerida eeldusel , et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle, mis ei pruugi tihti üldse tõene olla ning seetõttu jääb ka võrdsus illusiooniks.
Sageli tundub, et kastisüsteem ei ole ka tänaseks kadunud. Tihti räägitakse eliidist, millega tehakse küllaltki konkreetselt selgeks, et ühiskond ei ole võrdne. V. Pareto arvates on ühiskond alati jagunenud eliidiks ja mitteeliidiks, kus avaramas tähenduses saab võtta eliiti kui neid, kes on oma erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus.
Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad. Praegu eksisteeriva ühiskonnamudeli järgi ei tundu, et ka lähitulevikus midagi muutuma hakkaks ja illusioon reaalsuseks muutuda võiks.