Tänapäeva sõda ja rahu (2)

Sõda ja rahu tänapäeval
Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda . Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval?
Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma . Mispärast Iraak , Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge , kuna massihävitusrelvi, millede kindlast olemasolust USA luure 2002. aastal teatas, ei leitud neist riikidest kunagi. 2004. aastal teatas ÜRO, et Iraagis ei ole massihävitusrelvi olnud pärast 1994. aastat, kuid juba haaratud kontrolli pole tänaseni käest antud. Oli see saatuslik viga või pahatahtlik valeinformatsioon, seda teavad vaid vähesed, kuid selle sõja kasulikkust USA-le pole raske näha - peamiste nafta eksportriikide enda võimu alla võtmine ei ole just näide ohvrimeelsusest.
Sellist valeinformatsiooni kasutatakse oma tahtmise saamiseks ära igal pool. Sõjaline lahendus antakse olukorrale siis, kui manipulatsioonile ei alluta. Sellest kirjutab ka John Perkins , kes töötas aastaid Ühendriikide Riikliku Julgeoleku Agentuuris, oma raamatus " Economic Hit Man". Raamatus kirjeldab Perkins oma tööd "majanduse palgamõrtsukana", mis tähendas reisimist erinevate strateegiliselt oluliste riikide juhtide juurde ning neile altkäemaksu pakkumist abiprogrammide ja riigi arengusponsorite näol. Kui tema oma tööga hakkama ei saanud ja juht polnud äraostetav, siis ta ka kaotati - nagu juhtus Panama liidri Omar Torrijosiga. Panama vallutati inimõiguste kaitsmise, narkokartellide peatamise ja Panama kanali neutraalsuse säilitamise ettekäändel.
Väärinformatsiooni väljastamise kõrval on informatsiooni sõjas sama olulisel kohal informatsiooni hankimine teiste riikide kohta ning enda andmete kaitsmine. Just selle eesmärgiga loodi näiteks Ameerika Ühendriikide Õhujõududes Infosõja Eskadron ning uuendati Õhujõudude moto selliseks : " Lennata ja sõdida nii õhus, ruumis, kui küberruumis." Kui muidu jääb nende tegevus nähtamatuks, siis on meediasse jõudnud juhuseid, kus selle organisatsiooni palgal olevad inimesed käivad interneti foorumites ja jututubades propagandat tegemas, dissidentide usaldusväärsust õõnestamas ja muud ebameeldivat lärmi tekitamas.
Üks raskema kaaluga relvi sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks ning õigustamiseks. Natsionaalsotsialistide plakatid ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ajaloo õpikutest. Samuti leierdasid kõik raadiojaamad öö-päev ringi oma riigi heakskiidetud programme ja propageerisid, olgu siis hea- või pahameelega, vastavaid režiime ning eesmärke. USA teleritest tuli kommunismi kohta õudusfilme, hirmutavaid dokumentaale ja arvamusliidrite kõnesi. Nii hoiti rahvast hirmul ning pandi heaks kiitma iga kommunismi vastu võitlemisega seotud otsust. Propagandafilme kasutas Hitleri valitsus juudivastasuse õhutamiseks ja Nõukogude valitsus kommunismi ning töö ülistamiseks. Sellist ajupesu tuli pidevalt juurde ja juurde ning rahvas langes paratamatult selle ohvriks. Miks propaganda on valitsusele kasulik ja mõjus, seda iseloomustab hästi Joseph Göebbelsi ütlus: "Kui sa räägid suure vale ja korrutad seda valet piisavalt, siis inimesed jäävad lõpuks seda uskuma."
Viimane, kuid kindlasti mitte vähem tõhus, passiivse kontrolli vahend seisab rahvusvahelistes liitudes, organisatsioonides ja fondides. Lähim näide meile on Euroopa Liit, millesse saamisel oleme näinud kurja vaeva, muutes oma majandust, seaduseid ja trahvegi maksnud. Hirmus jääda aktiivsest turust ja sõnaõigusest euroopas ilma, oli liitu astumine justkui dilemma , mille mõlemaks variandiks oli liituda. Arvan, et EL-i liikmeks saamisega on ära antud meie valitsuse ohjad ja edasist kulgu juhib superriigi ehk EL-i valitsus.
Läbi ajaloo on kasutatud ära meediat, arvamusliidreid, organisatsioone ja ühinguid valeinformatsiooni ja propaganda levitamiseks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt, kavalamalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia , mille abil informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem. Meie aja sõda on infosõda ja rahu sel ajal ei eksisteerigi.