50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa K.
Õppematerjali autor
vabastada nööriotsa mis oli rõdu küljes kinni?´´ Nagu alati oli Jimmil ka sellele vastus valmis ja ta ütles ´´See on lihtne inspektor Herman. Selle nööriotsa oli kinnitatud kepp ja see oli rõdupostide küljes kinni püsiva pinge tõttu nii, et kui nööri natuke lõdvemaks lasta võid selle eemaldada. Kas te võiksite rõdule minna ja kontrollide? Te peaksite leidma märke sellest kohast kus kepp kinni oli. ´´ Aga miks peaks härra Reinhold (Eleanora panga juhataja) ootama kinnises toas?´´ jätkas inspektor küsimist. ´´Ma arvan, et mõrvar ütles talle et tal on tähtsat informatsiooni ja juhendas teda et ta toa lukku paneks ning sees ootaks.´´ vastas Jim. ´´See on kõik! Te liigute punktist liiga kõrvale! Kes tappis minu parima sõbra, härra Reinholdi!?´´ Karjus peokorraldaja vihaga. ´´Ainult üks inimene, kes maja põhjajoonist väga hästi teab oleks saanud seda teha...ja selle aja
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega.
Kokkuvõte ,,Into Thin Air" Pealkiri on ,,Into Thin Air" mis tähendab Eesti keelses tõlkes ,,kadus nagu tina tuhka". Raamatu autor on Jon Krakauer. Raamatu ilmumisaeg oli 22. Aprill 1997. Aasta. Tegevus toimus Kevadel 10. mail, aastal 1996. Mt.Everesti tipus . Raamat räägib mägironijatest kes tahtsid jõuda Mt. Everesti tippu ja sealt alla laskuda. Mägironijate gruppi juhtis Jon Krakauer kes oli esimene oma grupist kes tippu jõudis. Kõik grupis olevad inimesed olid ainult mägironijad, mis oli väga rumal, sest retkele oleks olnud vaja ka üht arsti. Kui Krakauer jõudis tippu oli ta väga väsinud ja uimane, kuna ta polnud maganud 57 tundi ja tal polnud palju hapnikku olid tal ka hallutsinatsioonid. Kui Krakauer oli tipus märkas ta, et tema kolleegid olid alles kaugel mäe tipust. Keegi ei märganud suurt tormi tulemas. Kuue tunni pärast oli nende kohal kohutav pilvine ilm millega kaasnes suur torm. Jääkülmas tormis oli peaaegu võimatu n?
Kas see on sakslane ? Hitler jätkab, et pärast seda kohtumist hakkas ta ostma antisemiitlikke brosüüre. Ta jõudis nüüd arusaamisele, et juudid ,,pole mitte eri usku sakslased, vaid omaette rahvas". Viin paistis talle nüüd teises valguses. ,,Kuhu ma ka ei läinud nägin ma juute, ja mida rohkem ma neid nägin, seda teravamalt eristusid nad minu silmis ülejäänud inimkonnast." ,,Neil päevil polnud Hitler mingi juudivihkaja. Ta sai selleks pärastpoole." - Reinhold Hanisch, Hitleri sõber aastatel 1909-1910. Sõjad Esimene maailmasõda tegi Hitlerist Hitleri. Ilma sõjakogemuste, kaotusest tuleneva alanduse ja revolutsioonita poleks äpardunud kunstnik ja ühiskonna heidik avastanud võimalust tulla poliitikasse ja leidnud endale sobivat ametit propagandisti ja õllesaali demagoogina. Hitlerile oli sõda nagu jumala kingitus. Alates 1907. aastast, kui ta Kunstiakadeemiasse sisse ei
perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsustest. Vietinghoffiga käis lausa avalik sõda, peamiselt põllumaatükkide pärast. Tartu ringkonnakohtu materjalides on kirjas, mis hulle tempe veel Patkuli ema tegi. Ühel õhtul ratsutas ta neilja tugeva teenri saatel pastoraati ja nüpeldas mõõga ning kantsikuga peremeest ja tema teenijaskonda, kuna pastor oli naist oma jutluses noominud. Patkuli ema oli väga metsik, Johann Reinhold ja Karl Friedrich pärisid selle täielikult, ja kodus oli kuulda ema sõimu ja vandumist. Poisid said sellest kõigest hoolimata väga hea hariduse. Poisid õppisid koduõpetaja käe all teoloogiat, kõnekunsti, saksa, ladina, rootsi ja prantsuse keelt, samuti ajalugu, geograafiat, loogikat, matemaatikat ja eetika aluseid. Kui Patkul oli leeris ära käinud, siis läks ta 1677 õppima Saksamaale, Kieli Ülikooli. Seal õppis ta ajalugu, kirjandust, kiriku ajalugu, retoorikat ja juurat.
Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord lisan sinna juurde mõne huvitava joonistuse. Algklassides meeldis mulle väga kõva häälega ette lugeda oma koolitöid. Õpetajatel endal on samuti oma õpistiil ja eelistused Doktor Reinhold Niebuhr on kunagi öelnud: Jumal, anna meile kannatlikkust taluda asju, mida ei saa muuta, julgust muuta asju , mida saame muuta, ja tarkust eristada üht teisest. I
Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk,
aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne Virumaa 25. august 1882 Tartu oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818 1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid