Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalid - KT nr.2 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Polümeermaterjalid – materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid – mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed , mullplastid , elastomeerid . Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid ( lakk on pol lahus org lahustis , täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud ( kapron , nailon jne – saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil).
PlastmassDeform om * jäik – säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik – tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme – pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne – pehmed , elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus – elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega.
Koostis ja valm – polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment .
Puudused – suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus.
Muud om – soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus . Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur.
Liigitus – kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid ), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet ), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled).
Kasutamine ehituses – Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall ), Värvid ja tapeedid , Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud
Soojaisolatsioonimaterjalidpoorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem.
Klassifikatsioon – struktuur ( kiuline , teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus , tulekindlus .
Mineraalsed – Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om – kasut –260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist , kasut…, ei karda kemikaale, niiskust, tuld , hallitust, mädanikku.
Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku , närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele , lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav , põlev (mürgine must suits). Jaguneb * paisutatud * ekstruuder
Soojaisol isel näitajad – Soojajuhtivus (hulk W läbi ühikpaksusega seinapinna), Soojatakistus (pöördväärtus eelmisele), Mahumass (kg/m3), Soojapeegeldavus
Hüdroisolatsioonimaterjalid – *Rullmaterjalid - kartong või papp alusel kaet erinevate materjalidega; - klaaskiud . Metallkangast alus fooliumisool, met sool – klaaskangaga kaet bituumen – polüester klaaskangas. * Kiled * Mastiks (vedel pol, millele lisatud täiteid) eristatakse bituumen, kautšuk, jne. Külm- ja kuummastiksid
Kasutamine – katusekatmine, basseini ja veemahuti materjal, veesurve all töötavad h isol-d, aurutõkked.
Omadused – katkemisvenivus, painutatavus (-45C), veeauruläbivus, temp paisumise tegur, veesurve all töötades vee difusiooni tegur, tõmbetugevus, temp püsivus, ilmastikukindlus, nake.
Kitidsilikoon - (inertsed) , akrüül- ( aeglase kiv-ga, katta teise materjaliga ), polüsulfiidkitid, polüuretaan-, polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid
Liimid ja mastiksid
Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks. On kõrg molek sideaine + täitematerjal + lahusti + plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes.
Liim – hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.)
Akustilised materjalid – kasut ruumide akustika parandamiseks, müra isol. Heli summutuskoef =Wa/W, kus Wa-pinnas absorbeerunud hääleintensiivsus, W-pinnale tulnud hääle intensiivsus. Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens
Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist.

Klaasid

Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi , klaasimurd ja lisandid
Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine , 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine , *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas – sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas – sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas – sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine.
Värvus – oleneb lisanditest *lisatud sulamassile, *õhuke kiht piserdatakse peale, *keraamilise pigmendiga pinna katmine , maalimine.
Optilised om – olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemisviisist.
Püsivus – norm ting on püsiv, kahjust tek leelis , fluor jafosforhape.
Tugevus – suurendamiseks lihvitakse klaasi servad, kõvadus 5-7
Vead – võivad olla struktuuris, pinnakvaliteedis, ekspluatatsioonis.
Liigid – lehtklaas: läbipaistev, värvitu, kasut aknaklaasina
Valuklaas – läbipaistmatu, värviline, reljeefne, matt
Floatklaas – värvitu/line, kasut aknad, fassaadid, peeglid
Karastatud klaastermiline : klaas kuum 650C jahut kiiresti suruõhuga. Omab suuremat püsivust tule temp, puruneb kildudeks, on kriimustatav. Keemiline: klaas aset vedelikku, kus toim iooni vahetus, klaasi tugevus tõuseb 3-4X.
Töödeldud pinnaga klaas –liivapritsiga, -hapetega.
Lamineeritud klaas – klaasilehtede ühendamine kile abil, servad peavad olema kaitstud õli ja niiskuse eest.
Tulekindel klaas – peab vastu tulele kindla aja, ei lase leeke ega suitsu läbi.sulab750C, kasut valatud või armeeritud
Klaaspaketid – valm 2 või enamast kihist , mis suletakse õhukindlalt
Selektiivsed klaasid – erinevaid lainepikkusi läbilaskvad klaasid
Soojust salvestavad klaasid – lisades met oks, saad värviline tuhm klaas.
Peegeldavad klaasid – klaasi pinnale kantakse metalli kiht.
Heli isoleerivad klaasid – eri paksuse ja eri õhuvahedega paketid .
Välisviimistlusklaas – kasut karastatud või lamineeritud klaaase.
Metallid
Mustad metallidtoore on Fe ja C erinevates vahekordades.
Terased – süsinik malm martäänmenetlus (aluseline, happeline), teras (toormalmi termiline töötlemine). Ehituses kasut terast C sisaldusega 0,6%. Legeeritud terased jagunevad leg komp sisalduse järgi 10% kõrgelt leg-d (roostevabad). Omadused: tugevad, homogeensed, väikeste mahumuutustega, eelpingestamise võimalus, keevitatavus . Ehit piiravad tegurid: korrosioon , väsimuse teke, temp püsivus, vajadus jäigastada, katmist kattega , mood tiheda oksiidi pinnale. Met katsetamine jaot: staatilised, met def kasvab ühtlaselt; dünaamilised def kiirust näit löök; katset väsimusele; tehnoloogilised katsed, võime võtta vastu def-ne. Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3. Valamine pole tugev; 4. Sepistamine; 5. Stantsimine kõrge temp ja surve; 6. Torude valm kasut valamist ja keevitamist, ka pöörleva tooriku meetodit.
Malmid haprad C>1,7%. Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses.
Al – kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: … Al tek peale tihe oksiid , mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus ; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine.
Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka .. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat . Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks , roh, pruun; nikeldamine, kroomimine .
Kõvasulamid – saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes.
Bituumen ja tõrv – omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus ; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautšuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm; vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen – sünt kautšuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon , kasut teedeehituses, koosneb: bit+ filler +liiv+ killustik .
Lakid, värvid – kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed , *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine. Lakk:lahusti+sideaine. Koostisosad 1. Sideaine mood kelme, mis kinnitub alusele, kelme ees on pigment. Valiku aluseks on: adhesiooni tugevus, sideaine tugevus, atm kindlus , pikaealisus. Sideaine kõvastumise protsessid: füüsikalised – kelme mood ainult lahusti lendumisel, võib toim ka alla 0C; keemilised – k mood monomolek polümerisats-l. Pigmendid: annavad värvuse (looduslikud, sünt-d). Lahustid – lahustamiseks ja töötlemiseks. Vedeldajad – võimaldavad paremat pealekandmist . Lisandid – kasut om parandamiseks. Värvide liigid: Õlivärv – sidea on kivinev õli (oksüdeerub) aeglane ja vananev ; Värvmullad – sidea tärklis, lahustaja vesi, ainult puupinnale; Alküüdvärv – sidea alküüdvaik, kivineb õlivärvist kiiremini, on hea * elastsusega , *kõva pinnaga, *ilmastikukindel, *kindel piiratud kemikaalide suhtes, *nakkega, *hõõrdetugevus. Liigitus: Uretaanalküüd (kiiresti kuivav , hea püsivus); Läikivad alküüdvärvid (kõva, läikiv, ilmastikukindel); Poolmatid alküüdvärv; matid; läbikumavad puidukaitsevahendid . Lateksvärv – sidea on vette dispergeeritud polümeer. Epoksüvärvid – kõvendajaks on amiinid , on hea kulumiskindlus . Vesivedeldajaga min värv – poorsed, hingavad, ei pehmene niiskudes. Lubivärv – valm kust lubjast, boorne, õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid – sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid – sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis sum tuld; vahtutek- pais temp toim); Puidukaitse (alküüdbaasilised- puit jääb paistma, lahusti baasiga läbipaistev/matu). Värvikelme omadused: nake, painutatavus, veeauru läbilaskvus.
Lakid – tüübid samad, mis värvidel: õli, alküüd, uretaan , vesilahustuvad, veega vedeldatavad, kõvendajatega, veeslahustuvad piirituselakid, epoksülakid, tsellulooslakid.
Tapeedid – pabertapeedid: kuivadesse siseruumidesse, pestavad pabertapeedid, värvitavad pabertapeedid, vinüültapedid (PVC), klaasriidel vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
Ehitusmaterjalid - KT nr 2 #1 Ehitusmaterjalid - KT nr 2 #2 Ehitusmaterjalid - KT nr 2 #3 Ehitusmaterjalid - KT nr 2 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 306 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor
kontrolltöö 2

Sarnased õppematerjalid

1-semestri konspekt
22
doc

1. semestri konspekt

Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS ­ õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS ­ spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 ­ 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE ­ kõige kiirem (10 ­ 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL ­ klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 ­ 0,7 m VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 ­ 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID ­ saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm

Ehitusmaterjalid
Keemia eksam
21
pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühma

Keemia ja materjaliõpetus
Ehitusmaterjalid KT 2
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü?

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut. kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm.

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid
52
docx

Ehitusmaterjalid

1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide vastused
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ­ ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid ­ (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused
17
docx

Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused

Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe. Lihvimine, läige saadakse poleerimisel. Paekivi toodete puhul on kasutusel erinevad müürikivid, paksus 300mm, kõrgus 200mm, laius 400mm. 14. Milline on vahe lihvimisel ja poleerimise vahel? Lihvimisel on pind ühtlane ja sile. Poleerimisel on pind läikiv. 15. Looduskividest ehitusmaterjalid? Terrassikatted, põrandaplaadid, soklikivid. PUIT 1. Millised on puidu positiivsed ja millised negatiivsed omadused? POSITIIVSED OMADUSED : ökoloogiline materjal, sobib paljudesse kohtadesse, taaskasutatav, väike õhumass, hea töödelda, üsna väikse soojajuhtivusega. NEGATIIVSED OMADUSED : süttiv materjal, kõdunev, hüdroskoopne materjal, kahtlustatav putukate poolt, ebaühtlane struktuur. 2. Milline on puidu struktuur?

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (1)

Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: oli abiks!
00:55 15-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun