Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus.
Tardumise algust on võimalik nende lisandite abil pikendada 1-6 tunnini, vajadusel sõltuvalt doseeringust 16 kuni 48 tunnini. Aeglustajaid kasutatakse eelkõige: Betoneerimisel sooja ilmaga Transportimisel pika vahemaa taha Et vältida nähtavaid üleminekuid erinevate betoneerimisjärkude vahel Et tagada kogu massiivi üheaegne tardumine. 4. MINERAALSETEST TOORAINETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojaisolatsioonimaterjalide eesmärgiks on ehituses hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida
....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused.
kiirgusele ja ilmastikule ega mädane, laseb seintel hingata, ei meeldi närilistele, süttimiskindel Puudused - ei ole ülevärvitavad; kallid; võimalik plastifikaatori migratsioon: kõvenemisel eralduvad lõhnad/kahjulikud laguproduktid Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid PU-hermeetikud Mineraalvilla saamine - mingi mineraalaine sulatamisel ja Eelised - neutraalne kõvenemislõhn; elastsed madalal temp.; sulamassi kiududeks pihustamisel; tooraineteks loodulikud vastupidavad kemikaalidele; lõhnatud; sobivad väljas kivimid, räbud, klaas jne kasutamiseks Tooraine sulalatakse (1400-1800 C); saadud vedel sulamass
3. Kõrvaldatakse keskkonnast mikroorganismide eluks vajalikud ained. 4. Kasutatakse katoodkaitset või metalli täielikku isoleerimist keskkonnast. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Igal aastal hävib korrosioon korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosiooniga tõsiselt tegelema. MINERAALSED SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojustusmaterjali valides tuleb meeles pidada, et mitte iga vill ei kaitse tule eest Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet.
· Mitmesugused sünteetilised kiled · Tasapinnalised võrgud · Kärgmatid · ,,kupulised" Õhukesed plastikplaadid · drenaazimatid Peamised kasutusalad on järgmised: · Pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine · Horisontaal- ja vertikaaldrenaaz · Nõlvade kindlustamine · Erosiooni tõkestamine · Erinevate pinnasekihtide eraldamine · Pinnasevee tõkestamine · Mürgiste heitmete isoleerimine 55.Organilisest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100mm ja tihedus 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.°C. Puudusteks kerge süttivus ja kõdunevus. Kasutatakse põhiliselt seinte isoleerimiseks. Krohv nakkub roogplaatidega hästi. Fibroliit koosneb puidulaastudest mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud
saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga. PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 55.Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid-EPS, XPS, PUR Mullpolüstüreen (EPS) Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS) Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Tihedus- 25...45 kg/m3, =0,035...
..200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 1035kg/m 3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70...+100 0C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus 25..
temperatuurikindluse saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga. PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Hea soojustusmaterjal Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus.
· Eriliste keemiliste menetlustega on võimalik muuta vase värvust siniseks, halliks, roheliseks või ka pruunimaks. · Nikeldamine ja kroomimine. Paremini puhastatavate ja püsivate pindade saamiseks. Elektrolüütiline protsess, mida kasutatakse sanitaartehniliste toodete ja kinnitustarvikute puhul. 5 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega (fenoolformaldehüüdvaigud) ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. · Temperatuuri tõusu mõju. Kui mineraalvilla temperatuur tõuseb, hakkab temast sideaine aurustuma, kiud iseenesest on põlematu.
6. Põlevus 7. Toksilisus. 18. KEEMILINE PÜSIVUS plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1. EPS MULLPOLÜSTÜREEN kõige enam levinud, valge värvus. Valmistatakse pentaani sisaldavast polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. 22. 2. XPS EKSTRUUDERMULLPOLÜSTÜREEN värvus sinine, tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 75C. 23. 3
*mida poorsem ta on *mida rohkem on kinniseid väikesi poore *mida vähem õhk temas liigub (suletud poorid) *mida väiksem on tema poore ümbritsev materjali kelme paksus (seda vähem ta soojust juhib) Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: *puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu *puistematerjali puhul mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on *vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Kasutamise otstarbe järgi jagunevad soojaisolatsioonimaterjalid kahte rühma: *materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks, *materjalid kuumade pindade (katlad, boilerid, kuumad torud jne) isoleerimiseks. Soojusisolatsioonmaterjalidele esitatakse lisaks soojusjuhtivuse nõudele veel mitmeid tervise seisukohalt tähtsaid nõudeid: nad ei tohi olla toksilised, tolmu ajada, olla süttivad. Soojaisolatsioonmaterjalid jaotatakse nende valmistamiseks kasutatud ainete järgi: · mineraalsed (näiteks. klaas- ja kivivill)
Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. 6. Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1
· PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). · Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 05.05.2014 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR- · Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. · Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine
............ 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid ............. 204 6 15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid ............. 205 15.4. Orgaanilised puistematerjalid ............. 206 15.5. Mineraalvillad ............. 207 15.6. Paisutatud kivimid ............. 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3
sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist)
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. _=0,035...0,040W/m0C. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70... +1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine
annaabi.ee 
