vähendamine-kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp-neeldureid, helipeegelduste vähendamine, heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonidesse õhuvahega poorseid heliisolatsioonimaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis-heliisoleerivad konstruktsioonid. 1.Soojaisolatsioonimaterjale jaotatakse päritolu järgi ? 2.Milleks kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjale ? 3.Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad ? 4.Akustilised materjalid jaotatakse ? 5.Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid ?
Niisked ja märjad tsoonid 7 Veetõke Märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjusta nende kahjustusi. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks kasutatakse nendes ruumides veetõket- hüdroisolatsiooni. Vee- ja niiskustõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja niiskuskindlate viimistlust. Levinuimad hüdroisolatsioonimaterjalid on bituumen-rullmaterjal ja hürdoisolatsiooni võõp. 8 4 Põrand Kalle ja trapp vee ärajuhtimiseks. Põrand peab tagama jäiga aluse veetõkkele. Kogu põrandale (samuti duššinurga ja vanni alla) tuleb alati teha hüdroisolatsioon, mis tuleb: tõsta ka seintele vä vähemalt 15…
Survevesi seisva põhjaveega [7] 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS Hüdroisolatsiooni puhul võib jagada ta 2 suurde gruppi: Välishüdroisolatsioon Sisehüdroisolatsioon Siit edasi saab omakorda saab liigitada järgmiselt: Niiskust tõkestav Rõhuvaba vett tõkestav Rõhulist vett tõkestav Paigalduse seisukohast saab hüdroisolatsioonimaterjalid jagada: Võõpisolatsioon: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted Krohvisolatsioon: veekindlad krohvisegud Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted. Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuded:
....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon...................................................................................5 2.1.Horisotnaalne hüdroisolatsioon..................................................................................................5 2.2.Vertikaalne hüdroisolatsioon......................................................................................................5 3.Hüdroisolatsioonimaterjalid..............................................................................................................6 3.1.Krohvisolatsioon.........................................................................................................................6 3.2.Mineraalsed isolatsioonivõõbad.................................................................................................6 3.3.Veetihe betoon.................................................................................
kaetakse suuremas osas keraa- miliste plaatidega. Märja tsooni alla paigutub piir- kond, kus vee toime on suurim, Hüdroisolatsioonimaterjalid liigitu- näiteks du¯i ümbruses. See tsoon vad bituumen-rullmaterjaliks, mör- nõuab väga efektiivset veetihen- diks, plastvaibaks ning võõbana dust ning ruumi kujundamisel pealekantavateks. Viimaseid on
armeeritud polüester- v?i klaaskiudkangaga ning neid on v?imalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- või kolmekihiliselt. Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest. Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks.Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka. Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. Kokkuvõte: Bituumenmaterjalid on enimkasutatavad katusekattematerjalid, need on levinud üle maailma ja turg nendele on väga suur. Bituumenmaterjalid on
1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid). Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks. Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka (klass B roof vt viide normile - EV ST 620-9:1993). Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. 1.2. MATERJAL JA VALMISTAMINE Bituumenrullmaterjalide valmistamiseks kasutatakse bituumenit, modifikaatoreid (SBS, APP,
kuid ei tee pinda libedaks. Lava, pinkide ja teiste puitdetailide puhastamiseks sobib Kiilto Sauna saunapesuvahend. Märgade ruumide igapäevaseks koristamiseks on sobiv antibakteriaalse toimega desinfitseeriv pihlakalõhnaline Kiilto Tehopuhdistaja. Testitud ja turvaline Hüdroisolatsioonimaterjale valides tasub eelistada tootjat, kelle tootevalikus on saadaval kõik märjas ruumis vajaminevad tooted: kruntimisvahendid, põranda- ja seinapahtlid, hüdroisolatsioonimaterjalid, plaatimissegud, vuugitäidised, hermeetikud ja muidugi hooldusvahendid. Sel viisil võid olla kindel, et tooted ka omavahel hästi kokku sobivad. Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonisüsteem on läbinud põhjalikud katsetused erapooletutes Soome ja Rootsi Riiklikes Tehnilistes Uurimiskeskustes ning süsteemile on omistatud sertifikaat kasutamiseks märgade ruumide hüdroisoleerimiseks. Testitud on toodete omavaheline kokkusobivus ja toodete
põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav, põlev (mürgine must suits). Jaguneb * paisutatud * ekstruuder Soojaisol isel näitajad Soojajuhtivus (hulk W läbi ühikpaksusega seinapinna), Soojatakistus (pöördväärtus eelmisele), Mahumass (kg/m3), Soojapeegeldavus Hüdroisolatsioonimaterjalid *Rullmaterjalid - kartong või papp alusel kaet erinevate materjalidega; - klaaskiud. Metallkangast alus fooliumisool, met sool klaaskangaga kaet bituumen polüester klaaskangas. * Kiled * Mastiks (vedel pol, millele lisatud täiteid) eristatakse bituumen, kautsuk, jne. Külm- ja kuummastiksid Kasutamine katusekatmine, basseini ja veemahuti materjal, veesurve all töötavad h isol-d, aurutõkked.
a. Alates 1. jaanuarist 2005 on asbesti kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud. MIDA LOETAKSE ASBESTI SISALDAVAKS MATERJALIKS? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit, Asbesttsement paneel, Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas,
Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik Pesuruumide põrandad ja seinad kaetakse suuremas osas keraamiliste plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning
Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m. Arhitektuurilised detailid kujutavad endast mitmesuguseid keerukama kujuga detaile. Valatakse nad vormidesse, mis on enamasti võrdlemisi keeruka kujuga. Suuremaid detaile sarrustatakse nõõri võit traadiga. 49. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid. Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: rullmaterjalid (nt ruberoid); plaatmaterjalid (nt plaatruberoid); valumaterjalid (valatakse kohapeal ). Rull- ja plaatmaterjalid koosnevad tugikihist, immutusainest, kattekihist, puistest, kleepsukihist jne. Tugikihiks võivad olla: tsellulooskiudpapp, klaaskiust kangas, klaaskiust vilt, tekstiilmaterjalid, õhuke alumiiniumplekk.
Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle 21 ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: ² rõhulist vett tõkestav ² rõhuvaba vett tõkestav ² niiskust tõkestav Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad paigalduse seisukohast järgmiselt: I. Võõpisolatsioonid: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted (Aquaseal Hyprufe, Superflex, Ardex 1-K, Brushcrete, Aqua-stop), II. Krohvisolatsioonid: veekindlad krohvisegud (Epasit dp), III. Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid (SBS-isolatsiooni-materjalid), bentoniitmatid (Voltex), reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted (Fondaline, Preprufe, Bituthene jm).
Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda
3. Kasutamisviisi järgi: Võõpmastiks – see kantakse pinnale võõpamise või pihustamise teel. Keevismastiks – see kantakse juba tehases katusekattematerjali alumisele pinnale. Papi paigaldamisel sulatatakse mastiks kuumaõhu puhuriga üles. Iseliimuv mastiks – see on samuti tehases peale kantud ja kaitstud kattekilega. Peale kile eemaldamist liimub materjal aluspinnale külmalt. 12.7. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsiooni-materjalid jagunevad väliskuju järgi: 170 rullmaterjalid – näiteks ruberoid, plaatmaterjalid – näiteks plaatruberoid, valumaterjalid – valatakse kohapeal. Ruberoid. Ruberoid on suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Ruberoidi turustatakse rullides. Ühe rulli pind on kõige sagedamini 10 m².
tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga. Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10...20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1...0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes. 2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid. Bituumen baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: · Rullmatejralid (nt ruberoid) · Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid) · Valumaterjalid (valatakse kohapeal) Ruberoid Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta- , kummi- või polümeerbituumen.