Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused (0)

I kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millised olulised komponendid kujundavad energiatõhusa hoone? Soojus
Niiskus
Õhk
Heli, akustika
Valgus
Tuleohutus 2. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused? Soojuslik sisekliima - (Temperatuur, pindade temperatuur, niiskus, tõmbus, kiirgus)
Õhu kvaliteet - (Niiskus, gaasilised saasteained ja tahked osakesed)
Valgus - (Otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus)
Müra - (Müratase, vibratsioon)
Õhu ioonisatsioon ja elektromagnetlained 3. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Hea sisekliima saavutamine peaks olema iga hoone kavandamise/ehitamise prioriteet,
sest... 
Sisekliimast sõltub: Inimeste tervis, Inimeste heaolu ja produktiivsus.
Õhu saasteained võivad esile tuua allergiaid, samuti kahjustada tervist. Ruumi pikaajaline 
halb soojusolukord võib inimese organismi väga tugevasti koormata ja põhjustada 
tervisehäireid 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass - kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed, väikesed lapsed, eakad 
inimesed
II klass - tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned
III klass - mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned 
IV klass - hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 5. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet?
Termiline kliima –temperatuur, pindade temperatuurid, õhu liikumine, õhu suhteline niiskus 6. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid
mõõdetakse?
Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse 
ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib.


7. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse?
Operatiivne temperatuur saadakse ruumiõhu temperatuuri ja ümbritsevate pindade keskmise
kiirgustemperatuuri alusel ning on seetõttu parem mugavuse kirjeldamise kriteerium kui 
õhutemperatuur üksi.
Keskmine kiirgustemperatuur sõltub inimese paiknemisest ruumis ja ruumis olevate pindade 
temperatuurist.
Saab mõõta nn. Mustapalli termomeetriga 8. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid
mõõdetakse? • süsihappegaas
• radoon
• osoon
• lämmastikoksiid
• vingugaas e. süsinikoksiid
• formaldehüüdid
• hõljuv tolm
• tubakasuits
• asbest
• mineraalvillad
• allergeenid 9. Mis on radoon?
Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel
lagunemisel. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel 
tekkivad alfa kiirgus ja radooni tütarproduktid. Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse 
peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Radooni peetakse suitsetamise järel 
oluliseks kopsuvähi riskiteguriks.


10. Kuidas satub radoon siseõhku? Radoon võib sattuda siseõhku läbi vundamendi pragude ja aukude. Samuti on võimalik 
radoonil sattuda siseõhku läbi kaevu vee.
11. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? Radooni tõkkekile kasutamine 
Piirete tihendamine 
Ventileerimine 
Radoonikaev 12. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama?
Välissein,
Sisesein ruumide vahel, mille temp. vahe on
suurem, kui 5 ºC, garaaz?
Ülemise korruse lagi, s.h katuslagi,
Keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda,
Põrand mitteköetava keldri kohal,
Põrand pinnasel,
Maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand,
Aken, välisuks. Välispiire peaks rahuldama nõudeid nagu näiteks hoidma minimaalset soojusjuhtivust. Et 
majas püsiks soojus võimalikult maksimaalselt, mitte lastes hoonest soojust välja. 13. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad?
soojusjuhtivus ehk soojusläbivus (tahkelt tahkele)- soojuse leviku 
mehhanism tahketes kehades
konvektsioon (tahke - vedel- gaas) - gaasides, vedelikes
kiirgus - gaasides
14. Kus esineb konvektsioon hoones?
• läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke)
• läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead)
• tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid 
soojustuses)
• tarindi pinnal (temperatuur)
Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade 
liikumisel.
Loomulik konvektsioon - juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu.
Loomulik konvektsioon saab olla laminaarne - kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt ja 
turbulentne - kaootiline osakeste liikumine. Sundkonvektsioon - kui soojaülekanne on tingitud 
välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu).
15. Mida väljendab materjalide emissioonitegur?
Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel.


16. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda? Metallidel ε < 0.1, see sõltub sellest, et metalli pind on läikiv ja sellepärast ei neela metall
temale langevat soojuskiirgust. 17. Kuidas on võimalik vähendada akende soojusjuhtivust? Akende soojusjuhtivust on võimalik vähendada kasutades väiksema soojusjuhtivusega 
klaaspaketti( 2 klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas 
võiks olla energiat säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. 
Joonkülmasilla mõju klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades 
spetsiaalset spetsiaalset plastikust vaheprofiili. Raami soojusjuhtivust saab vähendada 
materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 18. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise 
projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi 
probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel 
energiatõhususe arvestamine. 19. Mida me mõistame soojaerijuhtivuse all ja millest see sõltub (kirjelda sõltuvuse
protsessi)? Materjali soojuserijuhtivus sõltub … 
Niiskusest 
Temperatuurist 
Materjali tihedusest (poorsus) 
Keemilisest koostisest 20. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojajuhtivus ehk soojatakistus sõltub: 
Kasutatud materjalidest 
Materjalide paksustest 
Külmasilde olemasolust 21. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Piirdetarindite otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: 
• Hoone energiatõhususe miinimumnõuetest 
• Ruumide soojuslikust mugavusest 
• Hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites 
• Ehitustehnilised nõuded (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) 
• Majanduslik otstarbekus (ehitaja ei ole seotud halduskuludega, järelvalve vajalikkus)


22. Mida me mõistame soojatakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? 23. Õhkvahe mõisted ja nende soojatakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe - ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe 
tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur 
ei ole väiksem kui 0.8. ventileerimata õhkvahe - väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 
4.7
Nõrgalt ventileeritud õhkvahe - õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus 
väliskeskkonnaga. nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool 
ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool 
soojustakistuse summast
Tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide 
soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna 
soojatakistus (Rse = Rsi) 24. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojatakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, 
siis on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem.
25. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine.
ül11 mittehomogeene sein ja ül8 homogeene sein 26. Põranda ja akna soojusjuhtivuse arvutamine
ül12 põrand, ül14 aken Kõik vastused olemas!!!
https://quizlet.com/546066765/ehitusfuusika-flash-cards/