Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika KT II - TTK (0)

1 Hindamata
Punktid




Kontrolltöö II  1. Mida me mõistame külma silla all?  Tarindi  osa,  mille  soojusjuhtivus  on  lokaalselt  suurem  ümbritseva  tarindi  soojusjuhtivusest,  takistab hallituse, kondenseerumise teket  2. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid?  Joonkülmasillad - vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus  Punktkülmasillad - ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused  3. Selgita mõisteid geomeetriline, ehitustehniline külmasild? Too näiteid?  Geomeetriline külmasild – madal temperatuur seina nurgas (nurka ümbritseb rohkem jahedat  pinda, suurem soojusvool), näiteks seina välisnurk, akna liitekoht seinaga, tellissidemetega sein  Ehitustehniline külmasild – näiteks välisvoodri sidemed, tarindite läbiviigud  4.  Miks  tuleb  külmasildadega  energiatõhususe  arvutustes  arvestada?  Mida  nad  põhjustavad?  Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. Piirdetarindite soojajuhtivuse üldise vähenemise  juures on hoone soojuskadude osakaal läbi külmasildade suurenenud.  5. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust?  Standardis EVS 908-1:2010, arvuti simulatsiooniprogrammid  6.  Probleemülesanne:  Leia  fotol/joonisel  külmasillad  ning  paku  välja  renoveerimislahendused.  7. Mis vahe on külmasillal ja õhulekkel? Mis on ühist? 


Õhuleke on kui õhk siseneb ja väljub ruumist kontrollimatult läbi väikeste pragude ja aukude.  Külmasild on konstruktsiooni osa, mis juhib rohkem soojust kui teised osad. Mõlemate puhul  toimub ümbritsevast suurem soojusläbilaskvus ja seeläbi ka soojuskadu.  8. Mida näitab temperatuuriindeks? Kuidas arvutatakse? Temperatuuriindeksi kriitiline  tase?  Temperatuuriindeks  näitab  hoone  sisepinna  temperatuuri  kriitilisust.  fRsi=(RT  –  RSI  )/RT  .(Õigem valem on fRsi = (tsi - te)/(ti - te) Hallituse vältimine 0,65 ja kondenseerumise vältimine  0,55  9. Kuidas kasutatakse termokaamerat külmasildade leidmiseks ja temperatuuriindeksi  arvutamiseks olemasolevates hoonetes?  Termovivooni abil mõõdetakse kehalt või esemelt kiirgunud või peegeldunud soojaenergiat.  10. Probleemülesanne: Leia fotolt vajalikud andmed ning arvuta temperatuuiindeks ning  hinda selle kriitilisust.  11. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus?  Rõhkude  erinevusest  piirde  vastaspindadel,  kasutatavatest  materjalidest,  ehitustööde  kvaliteedist. Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest  või tuule mõjul.  12. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline?  Hoonepiirete  õhupidavus  mängib  hoonete  energiatõhususe  analüüsi  juures  olulist  rolli  ning  mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib  olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust.  13. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? 


Piirde  pinna  keskmine  õhuleke  rõhuvahe  50Pa  juures  ei  tohi  ületada  elumajade  puhul  3  m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²).  14. Selgita miks ei ole vahtpolüstüreen kõige sobilikum materjal puitkonstruktsioonide  soojustamiseks?  Vahtpolüstüreen hoiab puidu kauem märjana, põhjustades hallitust.  15. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus?  Absoluutseks  niiskus  on  käsitletav  õhus  leiduva  veeauru  tihedusena.  Õhu  suhteline  niiskus  näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest.  16. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?  Auruerijuhtivus  on  näitaja,  mis  iseloomustab  materjali  veeaurujuhtivust,  see  näitab  mitu  mg  veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja  aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab  mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja  niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb.  17. Millest sõltub materjali niiskussisaldus?  • ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%)   • temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike)   • kas on tegemist kuivamise või niiskusega  18. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes?  • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus  liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse  


• konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega   •  kapillaarne  –  kapillaarjõudude  mõjul  tõuseb  niiskus  mööda  poore  ülespoole;  põrand  ja  vundament imevad maapinnast niiskust.   • veesurve mõjul  • raskusjõu mõjul  19. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse?  •  ehitusniiskusest  •  pinnase  niiskusest  •  sademetest  •  ekspluatatsioonilisest  niiskusest  •  hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) • kondentsveest  20. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab?  • vähendab välispiirete soojapidavust • vähendab materjalide tugevust ja jäikust • hallituse kasv  pindadel • puit materjalide kõdunemine • materjalide paisumine • külmakahjustused • esteetiline  välimus • metallide korrosioon • väheneb materjalide soojusmahtuvus  21. Probleemülesanne: Too välja fotol nähtavad niiskustehnilised probleemid ning paku  välja renoveerimislahendused.  22. Probleemülesanne: Näita fotol kuhu paneksid aurutõkkekile. Põhjenda miks?  23. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud?  (kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja  siis kui päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see  niiskus sealt külmunud pinnast hakkab üles tulema sinna põranda alla)  Kodused ülesanded 15, 16 
Ehitusfüüsika KT II - TTK #1 Ehitusfüüsika KT II - TTK #2 Ehitusfüüsika KT II - TTK #3 Ehitusfüüsika KT II - TTK #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Meriliis Veeleid Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusfüüsika KT II

Sarnased õppematerjalid

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika
Ehitusfüüsika Eksam
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus
Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3
3
pdf

Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3

1. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Relatiivne (suhteline) niiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. φ või RH (- või %). Absoluutne niiskus on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht. (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasitemperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. 2. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub? Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 3. Millest sõ

Ehitusfüüsika
Ehitusfüüsika I-konspekt
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha m

Ehitusfüüsika
Kordamisteemad aines-Ehitusfüüsika
14
docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimi

Ehitusfüüsika
Niiskus materjalides
3
pdf

Niiskus materjalides

Hoonepiirete õhulekked. Õhurõhkude erinevus. 1. Miks on oluline tagada hoonepiirete õhupidavus ja kuidas seda mõõdetakse? Kuna vastasel korral on maja kütte ja jahutuskulud väga suured, hoonete energiatõhusus, niiskustehnilised probleemid. Nt mõõteseadmega, mis pannakse ukse või akna avasse, ventilaatoriga survestamine. 2. Kuidas hoone õhupidavust väljendatakse (nimetus, tähis, ühik)? Õhulekkearvuga, q50= V50/Ae [m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala. 3. Mida iseloomustab õhulekkearv ja kuidas seda mõõdetakse? Hoone välispiirete õhupidavust iseloomustav näitaja, mõõdetakse õhulekkearvuga. 4. Kirjelda põhimõtet, kuidas hoonepiirete õhulekkearvu mõõdetakse ja mis on selle omaduse mõju piirdetarindi ehitusfüüsikalisele toimivusele (Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud, too näiteid) q50= V50/Ae [m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala. Õhuvooluhul

Füüsika
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna

Ehitiste renoveerimine
Soojustamine
66
pdf

Soojustamine

Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias?

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun