Mariliis Tisler 11.B Eestlaste elu keskaja linnas Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1-2. ...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaup...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline...
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid...
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid...
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: T...
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust sarnasused ja erinevused Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus o...
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi e...
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. ...
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormise...
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL............................................................................................................................5 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL..........................................................................................................7 5 USKUMUSED KESKAJAL......................................................................................
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õ...
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhi...
Kolm isamaa kõnet Carl Robert Jakobson I. EESTIRAHVA VALGUSE-, PIMEDUSE- JA KOIDUAEG. Carl Robert Jakobsoni sõnad tulevad otse südamest ja tungivad teiste eestlaste südamesse. Ta pidas lapseealiseks vallavanemat, kes rääkis talle Saksamaast ülistusega. Ta tänaks Jumalat, kui tema kõne suudaks maha jätta kellegi lapsemeelsuse. Ta tsiteerib pühakirja, kuidas sai valgus, mis on selle ning pimeduse teod. Me peame austama ja kohtlema hästi maad, mis on antud meile ning meie sugulastele see on ka ühtlasi Jumala käsk, mida on eestlased kaua aega austusega täitnud. Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, ...
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Linnad keskajal Artur Rohtla Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma ne...
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
annaabi.ee 
