Eesti osalus Afganistani sõjas on otstarbekas Seisuga 29 oktoober 2009 oli Eesti osalus Afganistani missioonil 170 meest. Nende eesmärgiks on tagada julgeolek ja toetada Afganistani valitsust. See teema on tekitanud väga palju vaidlust Eesti oma kodanike hulgas, et kas kõik need surmad, mis on olnud, on ikka seda väärt ja kas Eesti ikka peaks osalema sellel missioonil. Talibani poolt vallutatud Afganistan oli kujunenud suureks ohuks nii oma kodanikele kui ka teistele riikidele. Pärast Talibani režiimi kokkuvarisemist ja uue valitsuse moodustamist Hamid Karzai juhtimisel, anti NATO-le mandaat toetada julgeoleku kindlustamist. Kuna ka Eesti kuulub NATO-sse, on loomulik, et ka meie osaleme sellel missiioonil. Afganistani valitsus vajab toetust seni, kuni ollakse kindlad, et Afganistaan ei kujuta enam oma rahvale ega teistele riikidele ohtu.
.....................5 2 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA Nõokogude-Afganistani sõda toimus 19791989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda, kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................lk3 Üldandmed riigi kohta.............................................................................................................lk4 Tänapäev .................................................................................................................................lk5 Sõda Afganistanis....................................................................................................................lk6 Religioon ................................................................................................................................lk7 Keeled Afganistanis.............................................................................................................lk8-9 Toidukultuur..........................................................................................
..............................lk 6 Afganistani majandus....................................................................................................................lk 7 Kokkuvõtte.................................................................................................................lk 8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................lk 9 Sissejuhatus Afganistan,Edela-Aasias paiknev riik,asub India ookeanist 480 kilomeetrit põhja pool. Piirneb Pakistaniga,Iraaniga,Türkmenistaniga,Usbekistaniga,Tadzikistaniga ja Väkhäni maasääre tipus Hiinaga. Maismaapiiri kogupikkus on 5529 km ja merepiiri ei olegi. Afganistan on paljurahvusvaheline riik,enim on pustusid ehk afgaane.Linnades elab 22% rahvastikust. Umbes 85% riigi alast on mägine. Riigi nimi on olnud Afganistan iseseisvuse väljakuulutamisest peale , mis toimus 1919 aastal
............................................ lk.4 3.Pinnamood............................................................................................. lk.5-6 4.Veestik................................................................................................... lk.6-7 5.Looduskatastroofid................................................................................ lk.7 6.Loomastik ja taimestik........................................................................... lk.8 7.Eestlased Afganistanis........................................................................... lk.9 8.Kasutatud kirjandus............................................................................... lk.10 Üldandmed ja kaart Afganistan asub Euraasia mandril Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.Afganistan piirneb põhjast
vallutamist; ● Plahvatus oli teistele rühmadele märguanne rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ja staabihooneid.Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul; ● Paleed rünnanud KGB rühmad, mille võitlejad olid riietunud Afganistani armee mundritesse röökisid lahingumöllus vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste; ● Kuna Afganistani sõda oli USA ja NSV Liidu vahelise Külma sõja kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis; ● Lisaks lahinguüksustele osalesid Afganistanis uute riigistruktuuride ülesehitamisel NSV Liidu ja sh
püüab olukorda oma kontrolli alla saada. Lähis-Ida on regioon, mis on ideoloogilistel põhjustel oluline nii islami, juda ismi kui ka kristluse jaoks ning mille probleemidega on seotud tänapäeva rahvusvahelise terrorismi paljud algpõhjused. Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimesed operatsioonid ei puudtanud küll Lähis-Idat, kuid Eesti kaitseväelased on teeninud Liibanonis, Iisraelis, Afganistanis, Süürias jne, mis on Eestile kujunenud seni raskeimaks ning kahjuks ka kõige ohvriterikkamaiks operatsioonideks. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase,
13 Kokkuvõte.........................................................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on
kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal ette vastavad rakendussätted.
keeld mingi riigiga), avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud rahaga ostis riik Läänest tarbekaupu ja toiduaineid, sh teravilja. Näiline majanduslik stabiilsus säilis, kuigi mahajäämus Läänest aina suurenes. Stagnatsioon oli ka vaimuelus ja poliitikas. Endiselt võimul püsiv Leonid Breznev oli rohkem huvitatud ordenitest ja kõlavatest tiitlitest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeerunud parteiaparaati. Vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid söandasid väljendada oma pahameelt nõukogude süsteemi üle. Nende esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Tuntumad dissidendid saadeti maalt välja või saadeti sundasumisele, kuid ülejäänud
varjatult jõuda. Peale 2001.aasta terroriakti vastasid Ameerika Ühendriigid koheselt Afganistanile sõjaga. Kuna juba selles piirkonnas oldi, siis otsustati ka rajalt maha võtta Iraagi diktatuurlik valitsus. Kuid selle sündmuse varjutatud tagamaad ulatuvad palju kaugemale. Iraagi ja selle naftamaardlate okupeerimisega garanteeris USA endale odava bensiini. Kuid mis hinnaga? Järjest verisemaks muutuv sõda kestab Afganistanis tänapäevani. Loodud on ka mitmeid organisatsioone, mille eesmärgiks on suuri verevalamisi ära hoida ning häda korral teisi sõjaliselt abistada. Üheks selliseks organisatsiooniks on NATO ning kuna Eesti sinna kuulub, saadetakse aeg ajalt ka Eesti sõdureid Afganistani sõdima. Alles selle aasta septembri alguses oli juhtum, kus Afganistani NATO-operatsioonil hukkus eestlane, astudes juhuslikule miinile.
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu te
Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
Eelkõige on aga meie asi võtta omaenda riigi kaitset tõsisemalt kui kunagi varem. Eesti riigi julgeolek saab tugineda ainult rahva enda kaitsetahtele. kasvavaks julgeolekuriskiks rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO ning Euroopa Liidu nõrgenev suutlikkus ja tahe neile väljakutsetele jõuliselt, koordineeritult ja veenvalt reageerida. Eesti julgeoleku tagamine on mitte üksnes jätkuv, vaid senisest kesksem ülesanne. Kättevõidetud vabaduse kaitsmiseks Afganistan · Afganistan 2008. aasta lõpupoole oli IRL-i seisukoht järgmine: ,,Valitsus teeb ettepaneku otsustada Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine Afganistanis, seades ülempiiriks 170 kaitseväelast, ning pikendada nende kasutamise tähtaega NATO rahutagamismissioonil Afganistanis 2009. aasta 31. detsembrini. · Eesti kaitseväelaste jätkuv kohalolek Afganistanis on endiselt vajalik, kuna seda tajuvad igapäevaselt Eesti sõdurid oma vastutusalas
idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid. 5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda? Berliini blokaad Korea sõda Kuuba kriis Vietnami sõda Afganistani sõda 1948-49 1950-53 1962 1964-73 1979-89 Lääne-Berliin ja Põhja-Korea ja Kuuba ja USA, Vietnam ja USA Afganistan ja NSVL Lõuna-Korea, NSVL NSVL USA Toimus Saksamaa Hukkus ~1 mln Kriisi lõpuks Inimkaotused, Inimkaotused, lõplik lõhenemine. inimest ja säilis pinged säilisid, USA Afganistani 2 Korea USA ja NSVL sõjavastane põgenike vaenutsevat suhted protest, kahe naasemine riiki
Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Morkvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamägnud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
kasutuselevütu laiendamine. 1.2 70ndate alguseks NK majandussüsteem ammendunud päästjaks vaid Läänt tabanud araabia maade naftaembargo, mis sundis avastama NSVLi tohutuid naftamaardlaid. Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine, Läänest maas. Maj. Efektiivsuse poolest arenguriik. 1.3 Võimul Leonid Breznev, kes ei tegelenud riigiasjadega. Tegelik võim armee ning julgeolekuaparaadi käes. 1.4 Elatustaseme langus. Püsiv defitsiit, "letialuse kaubanduse" vohamine. 1.5 Dissidentide aktsioon tugevnemine protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. Teisitimõtlejad A. Solzenitsõn(kirjanik) ja A. Sahharov(akadeemik) ülemaailmse kuulsusega. Neid kiusati, ent NSVLi allakäik jätkus. 2. Sissetung Afganistasni 1979.aastal 2.1 NSVLi välispoliitlised avantüürid, karistamatuse tunne. 2.2 1979
panna piir Talibani võimule, mis toetas terroristliku tegevust. Talibani võimule suudeti piir panna, kuid ainult alguses, sest peale Iraagi sõja alustamist, hoogustus Talibani tegevus jälle. Alustati terroristide värbamisega Pakistani piiriäärsetest küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga ebameeldiv vastane liitlasvägedele. Alustatud sõjaga eemaldati algselt küll Taliban võimult, kuid sõja jätkudes selle mõju hakkas taas tugevnema. Samuti ei ole siiani saavutatud eesmärki tabada bin Laden, piirata al-Qaeda tegevust ning panna piir narkokaubandusele, sest 2006.aasta statistika näitab, et illegaalne narkokaubandus on rekordkõrgel. Paljud poliitikud arvavad, et Afganistaani pole üldse võimalik alistada, kuna tema territoorium on liiga suur, olles ka väga raskesti ligipääsetav, tema etniline koostis liiga mitmekesine ja elanike käes on liiga palju relvi
Neid ei rahuldanud enam nukureziimidega manipuleerimine, vaid süvenes soov mõni naabermaa täielikult alla neelata. Sellega on seletatav NSV Liidu huvi Aasia strateegilises piirkonnas asuva Afganistani vastu. Sealne valitsus oli juba mõnda aega olnud NSV Liidu meelne. 1979. aastal tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liidu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979. aasta lõpul otsustaski poliitbüroo Afganistanis riigipöörde korraldada ja asendada võimulolek Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga. 27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga
● Kaks lennukit rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne ○ põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile ● Kolmas lennuk rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu ● Neljas lennukoma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada ● Hukkus pea 3000 inimesest (sealhulgas ka kaaperdajad) b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis); ● Iraagi sõda 2003-2011 ○ kukutati Saddam Hussein ● Afganistani sõda 2001-2014 ○ korraldati, sest Taliban ei andnud USAle Osama bin Ladenit ○ eesmärk oli kukutada Taliban võimult, hävitada Al-Qaeda ● ka Eesti sõdurid on seal abis käinud c) Osama bin Ladeni tapmine. ● leidmiseks kulus üle kümne aasta ● suri 2. mail 2011. aastal tulevahetuses Pakistanis, kuhu USA väed olid korraldanud operatsiooni
iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola
Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär;
rinnetest kaugemal, et näidata, et kunagi pole keegi nende eest kaitstud, ükskõik, kus inimesed pesitsesid). Mai Lai tapatalgud olid 68 aasta mais Vietnami sõja ajal. Seal oli 304-504 tsiviilohvrit (Tapeti mehi, naisi, lapsi, vanureid.Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee), 26 USA sõdurit karistati ja 3 sõdurit kes selle avaldasid mõisteti riigireeturiteks. USA kaotas sõja, viimased USA väed lahkusid 73 aastal. Loodi ühtne Vietnami sotsialistlik vabariik 76 aastal, mis oli kommunistliku korraga ja see kord on säilinud tänapäevani. Vietnamis oli USAl suurim kaotus kogu külma sõja jooksul. Doominoteooria olemus ja sõnastaja 1954 Usa president D. Eisenhower
rinnetest kaugemal, et näidata, et kunagi pole keegi nende eest kaitstud, ükskõik, kus inimesed pesitsesid). Mai Lai tapatalgud olid o 1968 aasta mais Vietnami sõja ajal. o Seal oli 304-504 tsiviilohvrit (Tapeti mehi, naisi, lapsi, vanureid.Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee), o 26 USA sõdurit karistati ja 3 sõdurit kes selle avaldasid mõisteti riigireeturiteks. o USA kaotas sõja, viimased USA väed lahkusid 73 aastal. o Loodi ühtne Vietnami sotsialistlik vabariik 76 aastal, mis oli kommunistliku korraga ja see kord on säilinud tänapäevani. o Vietnamis oli USAl suurim kaotus kogu külma sõja jooksul. Afganistani sõda o 1979-88. o Osapoolteks NSVL keda toetasid Bulgaaria, Ida-Saksamaa ja Ungari
lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist · Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase kurnamine ning sõjategevusest loobuma sundimine
sundides NSV Liidule peale uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Oluliseks pöördepunktiks NSV Liidu mõjuvõimu nõrgenemisel said ka välispoliitilised avantüürid. 27. detsembril 1979. tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri lootuses see maa täielikult oma kontrolli alla saada. Saatuslikuks sai aga USA ja teiste lääneriikide järsk reageering- boikoteeriti 1980. aasta Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas aga sissisõda, mille võitmine NSV Liidule selgelt üle jõu käis. Nõukogude sõjavägi kaotas üle 15 000 mehe ning sõda tervikuna kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt. Johannes Paulus II Rooma paavstiks saamise järel tekkis vaimustus nii Poolas kui ka mujal Kesk-ja Ida- Euroopa riikides. See oli jällegi selge ohu märk kommunistlikele võimuorganitele ning juba mõne aasta pärast andis sõltumatute ametiühingute tegevus Poolas
Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE
eesriie. 1968. Aasta augustis sooviti ka Tsehhoslovakkias lükata ümber sotsialistlikku mudelit, mille tagajärjel hakati aktiivselt demokratiseerima. Seda nimetatakse ka Praha kevadeks. Nõukogude Liit nägi seal suurt vaenlast ning saatis 600 000 mehelise jõu Tsehhoslovakkiasse ning kehtestati breznevi doktriin, millejärgselt ei tohtinud ohustada Nõukogude sotsialismimudelit ning teised riigid peavad ohustamise korral sekkuma. Samuti ei pääsenud Nõukogude õudustest Afganistan, kuhu viidi 1979. NSV Liidu väed. Küll proovisid paljud lääneriigid ning Hiinagi aidata, kuid kasutlt, kuna Nõukogude Liit surus selle alla. Algas Afganistani sõda, mis kestis kuni 1989. Aastani, mis lõpuks nõustus Nõukogude Liit oma väed välja viima, kuna ka nende maad valitses majanduskriis ja viletsus sõjavarustuse kogumise pärast. Kriis toimus ka Kuubal, kus Fidel Castro võimuletulekuga hakkas NSVL võimutsema. Endine USA-meelne juht oli kukutatud
USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute, SRP-1, sõlmimiseni kahe riigi vahel. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt kuni 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks relvastust veelgi vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. Kuid kahjuks SRP-2 sõlmimine hakkas venima, eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu Afganistanis, ning katkes siis täielikult. 1970.aastate algul pandi algus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal osaledes, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ning riigipiire. Lääneriigid omakorda aga soovisid jällegi Ida-Euroopa diktatuurirežiime vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975. Kohtumine toimus 6
koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA
peastaabi poolt korraldatud kursustel. Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool. SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel. Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus. Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel. Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED
rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus;
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste rii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
