Afganistani sõda (0)

AFGANISTANI SÕDA
● Nõukogude-Afganistani sõda
● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast
● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989
● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus.
OSALEJAD:
● Afganistani
● Nõukogude liit
● USA
● Pakistan
LÄHEMALT:
● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus
nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist
sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa;
● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille
tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi;
● USA valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami
sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa
aidata;
● Pärast seda, kui Amin(Afganistani Demokraatliku Vabariigi teine president)
keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja
Afganistani suhted;
● Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba
mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet.
● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV
liidu väed Afganistani;
● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile
järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad;
● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest
reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti
üle tema vanematele;
● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja
tähtsamad linnad;
● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee)
spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79
teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide
vallutamist;
● Plahvatus oli teistele rühmadele märguanne rünnakut alustada. Rünnati
kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ja
staabihooneid.Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja
valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul;
● Paleed rünnanud KGB rühmad, mille võitlejad olid riietunud Afganistani armee
mundritesse röökisid lahingumöllus vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et
mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste;
● Kuna Afganistani sõda oli USA ja NSV Liidu vahelise Külma sõja
kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud
erioperatsioonidega Afganistanis;
● Lisaks lahinguüksustele osalesid Afganistanis uute riigistruktuuride
ülesehitamisel NSV Liidu ja sh. ka Eesti NSV Siseministeeriumi töötajad, kes suunati
rotatsiooni korras ühe aasta kestnud nn. missioonidele Afganistani erinevatesse
provintsidesse (Operatiivgrupp Koobalt);
● Alates 1986. aastast alustati värbamist keskusega Brooklyn'is Atlantic avenüül.
● ÜRO vahendusel 1988. aastal sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude
pool oma väed välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 15. veebruaril1989;
● Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale.
USA ja Nõukogude Liit kindlustasid üheskoos kokkuleppe täitmist, ent sissid ei
tunnustanud seda seni, kuni Nadžibulla veel võimul püsis. Afganistani kommunistid,
kellest oli saanud kõigest üks kodusõjas osalevatest kildkondadest, kukutati võimult
1992.
● Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud
meest, kellest 36 hukkus (neist 16 eestlast, 14 venelast, kaks valgevenelast, üks
ukrainlane, kolme rahvus on teadmata);
● Eestisse on tänaseks jäänud 800–900 nn. esimese Afganistani sõja veterani;
● Kapten Karl Paks, kes 1987. aasta juulis 103. õhudessantdiviisi koosseisus
Afganistani saadeti, juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni
Relvavendlus.