50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sakugirl
Õppematerjali autor
Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................
konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale:
................... 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö..................................................... 2.Uurimise etapid.................................................... 2.1. Esimene grupp.......................
( OEF Operation Enduring Freedom). Algatatud OEF-i operatsioonile, mis tegutses peamiselt ida-ja lõuna piirkonnas koos 28300 ameerika ja tema liitlase sõduri, sai teise operatsiooni nimeks ISAF( International Security Assistance Force), tegutsedes ja kindlustades Kabuli ja selle ümbruse. ISAF-i koosseis koosnes algselt ÜRO Julgeolekukomitee vägedest, kuid 2003. Aastal võttis NATO kontrolli üle. Jaanuari lõpul, 2009.aastal koosnes see 55100 sõjamehest. Esimesed tabamused sõjas sai pealinn Kabul (kust riik sai oma energia), lennujaam, sõjaväebaas Kandaharis (koduks Talibani juhile Mullah Omarile). Kell 17.00(UTC) kinnitas George Bush rünnakuid, lisades, et toidu, ravimite ja abivahenditega toetatakse kohalike elanikke. Ööl vastu 12.novembrit algas ulatuslikum lahingutegevus pealinnas Kabul, mis lõppes alles hommikul. Selleks ajaks oli linn purustatud ning Talibani väed olid lahkunud. Linn oli nüüd NATO ja Ameerika käes
ja nende liitlastel islamistlikustl al-Qaeda liikumisest üldjoontes valmis 2001. aasta rünnakute plaan. Kuid Ameerika Ühendriigid ei reageerinud. Siis aga, kui Ameerika Ühendriigid tõepoolest sooritasid kättemaksuaktsioone terroristide vastu, nagu 1998. aastal, tunti nii suurt muret tsiviilkaotuste pärast, et rünnakud (Sudaanis ja Afganistanis) osutusid täiesti ebaedukaks. Kuna LKA-l puudus oma luurevõrk niisugustes riikides nagu Afganistan, olid Ameerika Ühendriigid sunnitud hankima informatsiooni teiste riikide, näiteks Pakistani, agentuuridelt, kes olid ag ise tihedalt islamistidega seotud. Samuti ei olnud kavas anda vastulööki nendele riikidele, kes neid rünnakuid spondeerisid, eriti Iraagile ja Iraanile. Kogu 1990ndate teise poole oli Clintoni administratsioon ajanud Iraagi suhtes lepituspoliitikat, mis andis märku nõrkusest. Kui Saddam Husseini väed 1996. aastal tungisid üle vaherahujoone,
Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita.
8 kuud hiljem 11. Septembril 2001 ründasid al-Queda terroristid Maailma kaubanduskeskust ja Pentagoni, tappes ligi 3000 inimest. Sellele vastuseks kuulutas Bushi administratsioon välja Sõja Terrorismile. Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008
Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · inimõiguste tunnustamine o Industriaal- ehk tööstusühiskond TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid