Afganistan - referaat (1)

RÕNGU KESKKOOL
AFGANISTAN
Referaat
Rõngu 2009
Sissejuhatus
Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme.
Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal . Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani ( 1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km). Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vākhāni koridor . Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
Sisukord
1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3
2.Kliima.................................................................................................... lk.4
3.Pinnamood............................................................................................. lk.5-6
4. Veestik ................................................................................................... lk.6-7
5. Looduskatastroofid ................................................................................ lk.7
6. Loomastik ja taimestik ........................................................................... lk.8
7.Eestlased Afganistanis ........................................................................... lk.9
8.Kasutatud kirjandus............................................................................... lk.10
Üldandmed ja kaart
Afganistan asub Euraasia mandril Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga(936km). Lähimast merest ( Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi. Maailmaaeg +4.30.
Kliima
Kliima ja seda mõjutavad tegurid:
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
Kliima üldiseloomustus-Temperatuur:
Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.Kabulis ulatub temperatuur –30°C-st talvel + 40°C-ni suvel.
Sademed
Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talvel (lumi) ja kevadel( vihm ).
Kliimavööde ja – valdkond :
Afganistanis on mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Afganistan asub lähistroopilises kliimavöötmes.
Temperatuuri ja sademete hulga võrdlus Eestiga .
Kõrbes on aastane sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm ( suuremalt jaolt lumena).Seege sademete hulk on eri paikades väga erinev. Eestis sellist suurt kõikumist ei ole.Meil sajab aastas 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Afanistani ja Eesti sademete hulga kõikumise erinevus tulebki sellest, et Afganistan on eri paigus väga erineva pinnamoega ning mäerohke ala, Eesti aga väga tasane . Eestis on levinud rohelised lehtmetsad , siis Afganistanis on aga palju kõrbeala.
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine Afganistanis väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.Temperatuur võrreldes Eestiga on küllaltki erinev:seal on talved külmemad ja suved kuumemad kui meil siin Eestis.
Õhusaaste ei ole küll peamine probleem Afganistanis, kuid lootmine odava energia tootmisele on loonud mõningaid probleeme.Enamik masinaid töötavad diiselkütuse jõul, ja majapidamis energia saadakse tihti puitu ja muid materjale põletades. Selle kõige tulemusena, õhusaaste linna piirkondades on ilmnähtav ja võib põhjustada tervislikke kahjustusi.
Pinnamood
Afganistani pinnamood on ebatasane . Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m.
Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks : põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rīgestāni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mārgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks . Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru . Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris , kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshāk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500 ...6000 m kõrgused.
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.
Pinnamoe kaart
Afganistan, Panjshir.
Pinnamoe mõju majandusele
Afganistan on põllumajandusmaa. Majandus põhineb põllundusel ja karjakasvatusel. Suureneb riikliku sektori tähtsus. Haritavat maad on u 7,8 miljonit hektarit, sellest 5,3 hektarit on niisutatav. Kasvatatakse otra ,nisu,maisi,riisi, kartulit , köögivilja, puuvilla ; tähtsad on aiandus (aprikoosid, virsikud , kreeka pähkel, granaat, viigimari ) ja viinamarjakasvatus. Karjanduses on ülekaalus lambakasvatus .
Afganistan on rikas maavarade poolest, kuid nenede kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. Afganistanis on loodusliku klaasi leiukohti,vaske, maagaasi, naftat, kivisütt, kromiitliiva, steatiiti,väävlit, pliid , tsinki, rauamaaki ning erisuguseid vääriskive, ühed väärtuslikumad , teised vähem väärtuslikumad.
Veestik
Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.
Jõed
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi .Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghāb ja Harī Rūd.Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi on Amudarja. See jõgi on laevatatav . Tema tähtsamad lisajõed on Pandži jõgi ja Vahši jõgi.Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sīstānis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jalālābādi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav.
Järved
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb piki Tadžikistani piiri, Shivehi järv Badakhshānis ning soolase veega Istadehye Moqori järv.Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.
Veevarud
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.
Looduskatastroofid
Üleujutused
Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.
Maavärinad
Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukuši maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.Alles hiljuti, 2009.aasta jaanuari alguses oli Afganistanis 6,2 magnituudine maavärin.
Loomastik ja taimestik
Loomastik
Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine . Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard , džeiraan, keerdsarvkits, [buhhaara punahirv ]] ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased , hüäänid, šaakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad hsaruldasteks. Palju on kulliliseliike. Tavalised on maod , sisalikud, salamandrid ja konnad.Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell .
Taimestik
Taimkate on mitmekesine .Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju .Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets , veel kõrgemal alpiniidud.Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harilik virsikupuu.Hindukušist põhja pool kasvab harilik pistaatsia, millest saadakse ekspordiks pistaatsiapähkleid.
Eestlased Afganistanis
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force ) koosseisus alates 2003. aasta märtsist. Kõige esimesena lähetati Kabuli kaitseväe demineerimismeeskond. 2005. aastal liigutati Eesti üksused seoses NATO tegevuse laienemisega Põhja-Afganistani Mazar-e-Sharifi provintsi ja 2006. aastal Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi. 2008. aasta suvel on Eesti kontingendi suuruseks ligi 140 kaitseväelast, rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus teenivad:

• jalaväekompanii ESTCOY
  
• logistiline toetuselement (NSE – National Support Element)
  
• diplomaadi kaitsemeeskond (CPT – Close Protection Team )
  
• lennuvälja perrooniteenindusmeeskond (CST - Cross Service Team)
  
• staabiohvitserid ja staabiallohvitserid
  

2007. aasta 4. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonis Afganistanis ühe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Afganistan_map.jpg
http://www.freewebs.com/sha2/AfghanistanReliefMap.jpg
http://www.tofocus.info/images/flags/afghanistan-flag.gif
„ENE 1” 1985