Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks ...
asunud, mis tähendas suurt rõhku tööstuse arendamisele ja põllumajandusele. Inimesed ei olnud küll rahul madalate palkade ja kõrgete maksudega, kuid 1930ndate lõpuks oli tööpuudus riigist kadunud, mis tõestas süsteemi toimimist. Ajastu algusest peale hakati sügavalt ülistama Eesti riiki ja kõiki sellega seotud sümboleid. Läbi viidi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, näiteks sinimustvalge lipu ja värvide levitamine, kodukaunistamine ning nimede eestistamine, mis sai inimeste hulgas väga populaarseks. Rahvas oli oma riigi üle uhke. Vaikiv ajastu lõppes 1939. aastal Molotov-Ribbentropi Pakti allakirjutamisega, mis tõstis Balti riigid taas Venemaa huviorbiiti. Käesoleval ajastul tehtud otsuseid on palju nii maha tehtud kui kiidetud. Siiski on ajaloo seisukohalt raske öelda, kas tegu oli kasulike otsustega, sest keegi ei suuda ennustada, mis oleks Eestist teisiti käitumisel saanud. Hetkel on võimalik vaid öelda, et Eesti riik on olemas
Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kui Härma asus Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva. Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste
tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning võim põhimõtteliselt liikus ainult riigivanema ja valituse kätte. See kõik aga ei kestnud igavesti. Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937. aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse
demokraatlik riigikord asendatakse autoritaarse reziimiga. 1934 aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti määrama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ametiühingute, noorsooliikumisetele, omavalitsustele, kõrgkoolidele jmsjõudis sama kontroll. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre
Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad) Ühe partei, ühe ideoloogia võim Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur Ametiühingute tegvust kontrollib riik või on üldse keelatud Streigid keelatud Propaganda Üksikisiku allutamine riigihuvidele (nimede eestistamine, rahvus on tähtis) Naiste õiguste tähtsustamine · Mussolini tee võimule. Marss Rooma Mussolini loob ,,Fassio oli Combattimente", mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid Itaalia Fasistlik Partei 1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist Marss Rooma · Mussolini kujunemine diktaaturiks
Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid
- Loodi presidendi ametikoht - Loodi kahekojaline parlament: 80 liikmeline Riigivolikogu ja 40 liikmeline Riiginõukogu. Aprillis 1938. - K. Päts sai esimeseks riigijuhiks. Jaan Tõnisson- 30. aastatel üks keskseid tegelasi opositsioonis Mis tõendab, et 1934. aastal oli tegemist diktatuuriga? - Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsuse poliitika kajastamise, rahvuslike kampaaniate korraldamise ja tsensuuriga; Kampaaniad: võõrapäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine - Kutsekojad - Itaalia eeskujul loodud ühendused, mis koondasid ühe eluala esindajaid ja vahendasid nende soove ja mõtteid valitsusele - Isamaaliit - valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon 1917-1918- EESTI ISESEISVUSE SÜND 1918-1934- DEMOKRAATLIK EESTI 1929-1933- SISEPOLIITILINE KRIIS
- Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega - 1925 Kultuurkapital - Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole - Vaikiva ajastu surve - propaganda - Riiklikud kampaaniad - 1934 nimede eestistamine - kodukaunistuskampaania HARIDUS - 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus - Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava - Kohustuslik algharidus (4/6 aastat) - 20.a jooksul 3. koolireformi - 1930. a lõpus rõhk kutseharidusele - Haritlaste üleproduktsioon - Kõrgkoolidest TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Konservatoorium, 1938 Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool
kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase
vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu
istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei) - kutsekodade loomine - tsensuur - asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele "õiget" infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.) - riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle 1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents)
inimese, eesti keele ja selle tuleviku ning meie maa saatuse pärast. ´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ Valitud pealkiri omab tähendust mitmel tasandil. Ühest küljest viitab see teose sisule, milles räägitakse perekonna kolme liikme kokkukõlast ehk harmooniast, samas on iga indiviid siiski eraldiseisev isiksus oma enda mõtete ja probleemidega. Teisalt viitab pealkiri raamatu alateemale, milleks on filoloogia, võõrsõnade eestistamine ning kalambuur. Miljöö Raamat on kirjutatud selle sajandi esimesel dekaadil. Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev
Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär. Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, ajalehe 1924 Kaja peatoimetaja.
Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad · ISAMAALIIT kujunes ainuparteiks · opositsioon suruti maha · vapside riigipööre ebaõnnestub · piiratakse õigusi ja vabadusi · 1938 (loodi presidendi institutsioon, presidendil laialdaselt õigusi, riigikogukahekojaline, rahva õiguste kärpimine, valitsus allub presidendile) · põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1
Keegi näiteks ei eeldanud, et (maa)koolil peaks olema võimla, rääkimata ujulast või spetsiaalsetest kabinettidest võõrkeelte õppimiseks. Sellest tulenevalt oli koolide ülalpidamine odavam kui nüüd. 1930ndail aastail levinud rahvusühtsuse isee ei olnud poliitilise eliidi fantaasia, vaid selle järele valitses rahva seas ka nõudmine. Heitlik ajastu oli lbi, loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobisid hästi ni nimede eestistamine, kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. Eestlased olid linnades märkimisväärse mõju omandanud alles 20. sajandi algul. Seetõttu oli eestipärane linnakultuur iseseisvusajal alles kujunemisjärgus ja tüüpiline linlane veel maal sündinud. Kuid juba arutati kohvikutes kultuuri- ja poliitikasündmusi, voorimeeste ja Tallinna trammi kõrvae tulid taksod ning liinibussid, rongide kõrvale eraautobussid
-K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike. *Trükitoodete tsensuur *Kampaaniad: nimede eestistamine(halvakõlalised, saksa-vene pärased), kodukaunistamine,rahvuslippude soetamine. *Riiklik Propaganda Talitus, et kiita ennast. 1935 a. -Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 9. „Juhitava demokraatia“ periood -1938 a Päts Eesti Vabariigi esimene president, nimetas uue valitsuse eesotsa K.Eenpalu *Lõppes üleminekujärk uuele korrale *Põhiseaduslik kord taastus *Riik väljus poliitilisest kriisist *Valimisõigus al. 22 aastaselt
1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus- viib läbi kampaaniaid-nimede eestistamine, kodu kaunistamine, lipu kampaania. Võeti kasutusele termin rahvusühtsus, aga need tehti sunnikorras. 3.Riigikogu saadeti puhkusele, aga tagasi kokku ei kutsutudki. Erakonnad saadeti laiali 1935 märts, lubati ainult Isamaaliidul tegutseda. Kutsekojad- eesmärk valitsuse poliitikat toetada. 4.Võitlus opositsiooniga. ALLIKAD. A. Ei kiida Pätsi tegevust. Päts kõrvaldab need teenistusest, kes ei nõustu tema vaadetega(IR) B. Lükkab ümber selle, et ta on halb
Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
*Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud) (Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused) *Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi *Apr moodustab valitsuse K.Eenpalu *Apr saab sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner
Laisk, joodik, eitea, pudrunachk, soppaauk, kakason, karuauk, madrats jne hilisemal ajal need perekonnanimed ära muudetud kui mõisnik oli sulle veidra nime pannud, siis seda nime oli raske muuta, sest tuli kirjutada palvekiri keisrile, aga neid laekus talle meeletult palju ja see ei pruukinud temani jõuda eesti vabariigis avastati, et eestlased oleks nime põhjal 60%, enamusel saksapärased nimed saksapäraste nimede eestistamine oli märk vabanemisest mõisnike karistusõigusele anti kindlad piirid tohtis luku taha panna 2ks päevaks 15 lööki kepiga 15 hoopi vitsaga, kui naissoost isik võis karistada vähese austuse eest talupojad selgelt ikkagi mõisniku meelevallas uued seadused 19. saj keskel mõisnikke ajendab tegutsema talupoegade jätkuv rahulolematus rahulolematus avaldub muuhulgas usuvahetusliikumises luteri usku talupojad hakkavad massiliselt astuma õigeusku
- Trükikodade tsensuur - Riiklik kontroll kõige üle - Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga - Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret: Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Liberaalne
tõttu puudusid õpilased. Alles 1917. aastast sai ta muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegune Miina Härma Gümnaasium), millest kujuneski tema peamine leivatöö. Lõppeva sajandi 20. ja 30. aastad kulusid Tartu muusikaelu arendamiseks. Peale erruminekut saab Härma südameasjaks Tartu Helikunsti Selts ja selle Tartu Kõrgem Muusikakool, samal ajal kaasa töötades ka üldrahvalikes organisatsioonides, näiteks Naiskodukaitses. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma organistina Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva.Miina Härma tõi orelimuusika maarahva hulka
,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt.
kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise
seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president
sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele
Tavaliseks muutus grammofon. (Vahtre 2005: 190) 1930ndail aastail levinud rahvusühtsuse idee ei olnud poliitilise eliidi fantaasia, vaid selle järele valitses rahva seas ka nõudmine. Heitlik ajastu oli läbi, loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning 5 rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobisid hästi nii nimede eestistamine, kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. (Vahtre 2005: 192) 1.2. Baaside leping ja esimene nõukogude aasta Eestis (1939-1941) II maailmasõjaga seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adolf Hitleri sobingu ohvriks. 1939. aasta suvel lähenesid Saksamaa ja NSV Liit teineteisele ja 23. augustil 1939 sõlmisid nad Moskvas mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti
Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania -hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu *1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus *Uus põhiseadus Riigipea President (6aastaks)-valiti rahva poolt oste või valijameeste poolt
sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Mõjutamiseks kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Märts 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus , uued hindud- isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit- valitsuse tahet elluviiv tsentraliseeritud ainupartei. Kutsekojad- erinevad elualade esindajad, pidid mobiliseerima oma liikmeskonda valitsuse sihtide saavutamiseks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks ja muud takistused. 8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased
rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid, tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised. Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920 Põhjused : Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailma revolutsiooni, ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestisse. Eesti iseseisvuse kehtestamine punavägede eest. Tagajärg: Eesti saavutas iseseisvuse ja määrati kindlaks ka kiiri kindlad piirid. Eesti sai kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal.
ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle; igasuguste üldrahvuslikkude ürituste algatamine; seltskondlikkude jõudude killustamise tõkestamine; noorsoo liikumise ühtlustamine ja selle keskuse loomise korraldamine; Eesti riikliku ja rahvusliku elu saavutistega tutvustamine. Nimede eestistamine 2 Vaikiv ajastu ja demokraatia Demokraatia tunnused Olukord vaikival ajastul mitmeparteilisus Üks partei lubatud (isamaaliit) parlament Ei omanud eriti võimu, saadeti laiali ajakirjandusvabadus Tsensuur, kontroll
(Prantsusmaal oli ligi 60 eesti kunstnikku). Vene mõjud teatrile ja Eesti kultuurile Venemaal. Saksa mõjud haridusele ja teatrile. Soome mõjud haridusele (kõrg- ja üldharidusele). Kultuuri iseloomulikud jooned Rahvuslikkus. Edendati armastust oma maa ja kultuuri vastu. Riigi tugevnenud sekkumine kultuuriellu pärast 1934. aastat. Kultuurielu jätkuv professionaliseerumine. Tsensuur. Nt teatris ei tohtinud halvustada NSVL-i ega Saksamaad. Kultuurialased kampaaniad Nimede eestistamine. Setumaa "Kultuurirevolutsioon". Nende kirjaoskus oli ülejäänud Eestiga võrrendes mahajäänud. Vabariigi poliitika oli integreerida setud, nende eestistamine. 1) Hariduse valdkonnas 2) Kirik (setud olid õigeusklikud) taheti nad vene mõju alt ära tõmmata. Vabariigi lõpuks hakkasid setud oma lastele eesti nimesid panema 3) kõigile perekonnanimede panek aastaks 1922 (võeti poeetilisi nimesid nagu Roosileht, Mustimets jne).
põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede muutmise põhjuseks näiteks võõrakeelne kuju, halb või labane tähendus, soov eristada perekonnanime, kui see on liiga laialt tarvitusel, soov hoida alal sugukonnanime jne.
kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm;
Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse.
vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1
See tähendas, et lubatud oli vaid ühe partei tegevus – selleks oli isamaaliit. Seda parteid ei olnud varem, see loodi 1934 kui Pätsi tegevust toetav partei. Levinud oli tsensuur. Eeskätt tähendas see, et võimulolijaid ei olnud võimalik kritiseerida, kriitilisi artikleid ei avaldatud. Loodi propagandatalitus, mille ülesandeks oli kehtiva korra õigustamine. Selle eestvedamisel viidi läbi palju suuri kampaaniaid. Esmane oluline kampaania oli nimede eestistamine, seda nii perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne.
1930.aastateks tõusis teravalt esile nimede eestistamise probleem. Võõrapärased nimed hakkasid riivama eestlaste rahvuslikku eneseuhkust ja nimede eestistamisest sai lühikese ajaga üleriiklik kampaania. Kultuuriinimesed kirjutasid emakeelsete nimede tähtsusest juhtnööre ja soovitasid valida kodupaiga talude järgi. Suurt survet nimevahetuseks tundsid eelkõige just riigiametnikud ja avaliku elu tegelased(Must 2000: 62). Nimede eestistamine tõi kaasa ka palju segadust. Real juhtudel on ühe perekonna liikmed valinud omale erinevad uued nimed, populaarseid nimesid võtsid erinevatest suguvõsadest ja isegi erinevatest rahvustest inimesed. Kuigi seadusega sai vastava riigilõivu tasumise korral oma nime kinni panna taibati seda teha alles siis, kui paljud võõrad olid juba selle nime omale uueks perekonannimeks võtnud. Nii tõi massiline nimede muutmine kaasa eesti perekonnanimede järjepidevuse katkemise(Must 2000: 62).
Kujunes kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat (4+5+3 või 6+3+3 ehk üldharidus). 1934. lisandus gümnaasiumile üks klass, juurde tuli veel üks koolitüüp, viieklassiline progümnaasium, mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeaastane gümnaasium. Nii reaalkoolist kui progümnaasiumist oli võimalik eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse. Eestistamine ja ümberrahvastamine oli keelatud, kuid soovi korral võis vähemusrahvuslane minna eesti keelega riigikooli. Rahvusvähemuste seas avasid sakslased ja juudid emakeelseid algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid
demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma
2)Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi 1934 hakkas kujunema autoritaarne diktatuur ehk vaikiv ajastu, sest: 1)Kõik parteid v.a. Isamaaliit keelustati(pätsimeelne) 2)Kehtestati tsensuur sõnavabadust polnud - suleti ajalehti, koole, kirikud, ametiühinguid - allutati rangele kontrollile Päts lasi koostada III põhiseaduse, sest põhiseadus polnud sobilik, sest nad ise pidevalt rikkusid seda Kampaaniad Pätsi võimuloluke ajal: 1)Nimede eestistamine Karl Einbund Kaarel Eenpalu 2)Eesti lipu kampaania 3)Kodu kpõhiseaduslikkriis Pilet 23 Eesti Vabariigi välispoliitika Tunnustust teistelt riikidelt: 1921 tunnustasid Ingl ja Pr 1922 astus Rahvasteliitu Ohud: 1)Saksamaa 20 väike oht- 30 tugvnes 1938 mittekallaletungileping 2)Venemaa 20 suur oht 1934 mittekallaletungileping Lepingu täitmine olenes Vm ja Sm heast tahtest. Liit teiste riikidega: Balti Liidu idee prooviti moodustada: Soome, Eestis, Läti, Leedu, Poola
ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid. Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus tuhande üheksasaja kolmekümneseitsmenda aasta kaheksateistkümnendal jaanuaril. 1930. aastatel oli perekonnanimede eeststamise kampaania taustal selline eesnime vahetamine hoopis harvem nähtus. Kuna Masing oli germanofoob oli tal just seesama eesmärk oma nime eestistamine. Ema-isa panid ristimisel talle nimeks Hugo Albert eeldusega, et tulevikus hüütakse teda ikka isa järgi Aaduks, mitte selle saksapärase nimega. Et teda hoopis Uuguks nimetati, otsustas ta oma nime muuta Ukuks. Veel jõudis Masing pärast magistrikraadi omandamist osaleda aktiivselt Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi töödes olles 19331940 selle esimees. Sealjuures toimetas ta aastatel 19381940 "Usuteaduslist Ajakirja" , mille nime muutis ta 1939. aastal "Usuteaduslikuks Ajakirjaks"
Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks, muistendeid hakati ilustatud kujul kirja panema. Muistendites rõhuti esivanemate sõna ja selle austamist mis muutis ta omamoodi rahvuspärandiks. Muistendite eestistamine muutis nad omakorda muinaspärandiks, mida hakati esitlema kui eesti oma mütoloogiat. Tänu ilustatud kirjaviisile muutus muistend rahvapärimusest millekski kaugeks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid 20
vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu
sajandi esimeste kümnenditeni (Marie; Karl). Rahvusliku liikumimse ajajl 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid isikunimesid (Lembitu; Salme), lisa saadi Soomest (Aino; Väino), kirjandusest (Eha; Endel) ja eriti uute nimede loomisega (Luule; Õie). Võõrapärased nimed asendusid laialt propageeritud eestipäraste nimedega, mille kõrgaeg oli 1930. aastail, mil toimus ka nimede eestistamine. 1940. aastail olid ülekaalus laennimed (Maie; Rein), 1950.- 1960. aastail valiti lastele taas eesti oma nimesid (Sirje; Urmas; ka laennimesid Tiina; Toomas), mida hakati olemasolevatele ka lisaks moodustama (nt Marika jt eeskujul Jaanika jne). 1970. aastail hakkas eestlaste eesnimistu täienema uuemate võõrapäraste nimedega (Margit; Marko). 1980. aastail eelistati taas eetipäraseid eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.-21
annaabi.ee 
