Lehte Hainsalu ´´ Kolmkõla ehk 3 kõla ´´ (0)

Tallinna Prantsuse Lütseum

Lauri Miller

Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´

Referaat

Juhendaja: Kristi Kiissa

Tallinn 2012

Sisukord

Tallinna Prantsuse Lütseum 1
Lauri Miller 1
Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ 1
Referaat 1
Juhendaja : Kristi Kiissa 1
Tallinn 2012 1
Lehte Hainsalu 3
´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ 4
Miljöö 4
Tegelased 5
Sisu 5
Omapoolne hinnang teosele 6
Tiitelleht 1
Sisukord 2
Lehte Hainsalu 3
´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ 4
Miljöö 4
Tegelased 4
Sisu 5
Omapoolne hinnang teosele 5-6

Lehte Hainsalu

Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane.
Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu.
Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt . Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios , on mitme teleseriaali (nt " Lapsesuu ") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 1981–1990. Aastatel 1993–2003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat.
Aastal 1980 kirjutas Lehte Hainsalu alla 40 kirjale. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees, samuti Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. Lehte Hainsalu oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20. augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt.
Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates lastevärssidest kuni poeemideni), romaane, jutustusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema lasteraamatud on sageli humoristlikud nagu näiteks luulekogu "Kui ma ükskord", aga ka harivad ("Vanasõnamäng"). Tal on endal kolm last, kelle lapsepõlve kirjeldab raamat "Suur vend Mati ja väike õde Kati" ja oma üheteistkümnele lapselapsele on ta igale ühele pühendanud ühe lasteraamatu. Need on toredaks lugemiseks ka täiskasvanutele.
Proosas on kõrvuti jutustused erinevas vanuses tavaliste inimeste elust ja probleemidest ("Luulepuhkusel", "Kes te koormatud olete", "Viis minutit enne vihma", "Kolmkõla ehk 3 kõla", " Vastamata kõne") ja sügavamad mõtisklused mis puudutavad eesti ajaugu ja ka meie keele ja kirjanduse kujunemist erinevates etappides ("Mineviku tulevik", "Kukelokuti", "Kellakuuljad").
Tema justastamisstiil on ladus ja haarav . Ta on kirjanik, keda on ´´kerge lugeda´´. Samas ei kirjuta ta lihtsaid ajaviiteromaane, vaid kõigist tema teostest kumab läbi mure inimese, eesti keele ja selle tuleviku ning meie maa saatuse pärast.

´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´

Valitud pealkiri omab tähendust mitmel tasandil. Ühest küljest viitab see teose sisule, milles räägitakse perekonna kolme liikme kokkukõlast ehk harmooniast, samas on iga indiviid siiski eraldiseisev isiksus oma enda mõtete ja probleemidega. Teisalt viitab pealkiri raamatu alateemale, milleks on filoloogia, võõrsõnade eestistamine ning kalambuur.

Miljöö

Raamat on kirjutatud selle sajandi esimesel dekaadil. Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris , kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida.

Tegelased

Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka.
Kolmeks peategelaseks on ema Siili , isa Helmer ja peretütar Siiri . Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid.
Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks.
Helmer on armastav pereisa , kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale. See on pinnuks silmas Siiri isale , kes üritab igasugusest poliitikast võõranduda ning paneb pahaks, et Helmer ülikooli poliitika tõttu lõpetamata jättis. Isiklikes suhetes üritab Helmer vaadata kõigele läbi huumoriprisma ning raskest oluorrast naljaga võitu saada.

Sisu

Lehte Hainsalu ´´Kolmkõla´´ räägib ema-isa-tütre suhetest pärast abielu lahutamist iga tegelase vaatepunktist. Pärast ametlikku lahutust jätkub siiski ühine kooselu ning iga pereliige peab keerulise olukorraga toime tulema , kuidas vaid oskab. Igaüks näeb olukorda erinevalt ning tihtipeale räägitakse üksteisest mööda. Pereisa üritab olukorda perekonda kokku tuua, ema kahtlustab oma eksabikaasat abielurikkumises ning peretütar peab end vanemate lahutuses vastutavaks.
Lisaks inimsuhetele käsitleb autor ka filoloogiat ja võõrsõnade eestindamist. Selle käigus vaadatakse igale olukorrale ka puht keelelisest vaatepunktist. Väljendub kirjaniku mure eesti keele tuleviku pärast ajal, kus võõrsõnad üha enam peale tungivad .

Omapoolne hinnang teosele

Lehte Hainsalu on noorte jaoks suhteliselt tundmatu kirjanik, kuid usun, et võiks meeldida paljudele .
Hainsalu kirjutab väga elulistest probleemidest ning teeb seda väga huvitavalt. Kui teose sisu peaks kohati jääma teisejärguliseks, siis on raamat väga huvitav ka filoloogilisest seisukohast . Palju on kalambuuri ja mõtisklusi eesti keele ülesehituse kohta.
Ainus , mis häirima jäi oli tegelaste omavaheline kõnemaneer. Dialoogid jätsid liiga läbimõeldud ja mõistusliku mulje.
Lean, et Hainsalu teosed sobiksid hästi kooli kohustusliku kirjanduse hulka, sest see avaldaks õpilaste silmaringi eesti kirjanike osas.
6