Talupoegade õigused: “Iggaüks” (0)

Talupoegade õigused: “Iggaüks” 
● kui  talupoeg  hoidis talu ja maad hästi, võis ta sel e edasi pärandada 
● kui  talupoeg  oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, si s ei 
tohtinud 
● õigus oma val asvarale 
mil isel juhul ja mil iseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? 
● oli vaja val akohtu nõusolekut 
● inimesi ei tohtinud müügiga lahutada 
● maast ei tohtinud eraldi müüa 
● kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem ol a, viletsamasse 
olukorda ei tohi müüa 
mil ised pi rangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega? 
● mõisnik ei tohi makse ja koormisi tõsta, kui  peremees  maksab  ausalt  kõik ära 
 
 
19. sajandi alguse reformid 
Eeldused 
● Valgustusideed 
○  valgustussajand  seab esiplaanile peale mõistus pärasuse, teaduse ja 
hariudse vanade ja väljakujunenud sidemete ümbervaatamise (talupoja 
sõltuvus mõisnikust) 
○ lühhike öppetus anti välja sel eks, et talupojad vaimupimedusest välja 
kangutada - ei maksa end pidevalt täis juua,  ebausk  ei ole hea jne 
● majanduslik paigalseis 
○ tekitab seisakut et mõttetu on vaeva näha 
○ mõisa köis ei lohise 
● talupoegade käärimine 
○ tähistatakse erinevaid rahutusi talupoegade seas, mida oli sõjaväega vaja 
maha suruda, et talupoegi taas tööle  sundida  
○ kui need pidevalt kordusid, hakati nende olukorda üle vaatama 
 
preisimaal kaotatakse pärisorjus, seejärel saksamaa ri  kides  - nende eeskuju järel  arvavad  
BS  aadlikud , et seda võiks ka si n teha. sel ele on si ski üsna paljud vastu, sest enamiku 
maailmapildis  tootmine rajaneb talupoja tööle 
 
Eravi silised  talurahvaseadused  üksikutes mõisates 
● on teada üsikuid mõisnikke, kes oma territooriumil oma seaduste järgi talupojad teist 
tüüpi rendile üle vi vad või koormisi leevendavad, aga neid oli väga vähe 
● valdav osa si ski tagurlikud ja ei arvanud, et peaks midagi  muutma  
 
1802 Eestimaa talurahvaregulati v “Iggaüks” 
● pi ramatu omandiõigus val asvarale 
● kinnitab koormised 
● talukohta saab pärandada 
● talupoegade müügi pi ramine 
● val a- ja kihelkonnakohtud (annab talupoegadele teatud vabadust juurde) 
● talupoegadele töö eest, mis nad kohtus teevad, peab hüvitist maksma (nt aumärgid, 
ametirahad) 
● vastuteene:  keiser  kinnitab aadlike kredi dikassa 
○ keisri  silmis  head mainet luues andis keiser neile raha 
○ kredi dikassast said nad võtta laenu 
○ mõisad  laienevad  18. sajand hoogsalt, aga paljud satuvad majanduslikkesse 
raskustesse ja lähevad pankrotti ning oli vaja asutust, kust nad saaks raha 
laenata 
○  aadlikud  mõtlesid, et väga hea et nende olukorda leevendatakse,  teeks  si s 
õige talupoegadele head 
○ uus seadus hõlmab ainult eestimaa kubermangu (põhja-eestit) 
○ li vimaale tuleb sarnane seadus 2 aastat hiljem 
 
1804 eestimaa ja li vimaa talurahvaseadused 
● li vimaal õigus maa päriseks osta 
● praktikas seda ei juhtu, sest talupoegadel pole raha ja ostuhinnad ei ole mingilgi kujul 
fikseeritud ja mõisnik võib raha küsida palju tahes 
● talupoegade olukord oli igas eesti paigas erinev, erinevates kubermangudes 
erinevad seadused 
● talupoegade olukorda sai otsustada igaüks ise, kui mingeid keskseid reegleid 
kehtestada, oleks see sekkumine balti erikorda 
 
pärisorjuse kaotamine 
aleksander I - vene keiser 1801-1825 
eestimaal ja li vimaal püütakse seda saavutada varem kui venemaal, si n võimalik põhjalikke 
muutusi kaasatoovaid reforme katsetada enne, kui see laiemalt venemaal kasutusse 
võetakse 
eestimaa  talurahvaseadus  1816 
● 1816 ei saanud kõik pärisorjusest vabaks, vaid si s see seadus jõustus 
● seadusel oli märkimisväärne ülekuaeg ja talupoegade vabastamine toimus järkjärgult 
li vimaa talurahvaseadus 1819 
●  20ndatel  aastatel hakati jupikaupa talupoegi pärisõrjusest vabastama 
● talupojad said isikliku vabaduse, aga probleem sel es, et ei tohtinud ümber  kolida  
● anti vabadus, aga maa kuulutati mõisniku omandiks 
● üldlaulupidu oli väidetavalt tänulaul keisrihärrale pärisorjuse kaotamise eest 
talupojad said isikliku vabaduse 
● linnadesse si ski minna ei tohtinud 
● säilis kohustus mõisa põl ul töötada, see oli nende võimalus tasuta renti maavalduste 
eest, ka talumaad kuulutati mõisatele kuuluvaks ja nende eest pidi renti  tasuma  
● maa jäi mõisniku omandiks 
○ rüütelkondade suur võit 
○ talupoeg kes oli tasunud oma kohustused, võis minna teise mõisasse aga 
mitte teise kubermangu ega linna 
○ tööd tehti nüüdsest oma maa rendi eest 
 
 
majandusliku iseseisvuseni läks veel aastakümneid 
● paneb aluse vaimsele iseseisvusele 
● majanduslik  iseseisvus  jõuab kohale palju hiljem, sest tööjõust väga palju läheb 
mõisapõl ul rabelemisele, sel e asemel et raha maksta, mis oma põl ult teenitud 
alguse saab talupoegade  omavalitsus  
● mõis annab mingid funktsioon käest ära talupoegade kogukonna kätte 
● kõige üle  teostab  mõis si ski järelvalvet 
● val a moodustavad ühe mõisa territooriumil elavad talupojad 
● val a koosseisu kuuluvad talupojad 
● kui territooriumil sakslane, kes pole mõisnik ega  aadel ,ei kuulu val a kontrol i al a 
vaba inimene vajab  perekonnanime : 
● suuremat sorti aktsioon 
● erinevaid perekonnanimesid umbes 41 000 
● oma äranägemise järgi sai nime valida 
○ ei tohtinud valida tuntud saksa nime ega roppu nime 
● mängus tugev mõisniku kontrol  või mõju 
● ni  mitmeski kohas talupoegadele pandud üpris rumalaid või tobedaid nimesid, sest 
mõisnik talupojale, kel ega ta rahul ei ole, lasknud panda üpris jama nime 
○ Laisk,  joodik , eitea, pudrunachk, soppaauk, kakason, karuauk,  madrats  jne 
● hilisemal ajal need perekonnanimed ära muudetud 
● kui mõisnik oli sul e veidra nime pannud, si s seda nime oli raske muuta, sest tuli 
kirjutada palvekiri keisrile, aga neid laekus tal e meeletult palju ja see ei pruukinud 
temani jõuda 
● eesti vabari gis avastati, et eestlased oleks nime põhjal 60%, enamusel 
saksapärased nimed 
● saksapäraste nimede eestistamine oli märk vabanemisest 
mõisnike karistusõigusele anti kindlad pi rid 
● tohtis luku taha panna 2ks päevaks 
● 15 lööki kepiga 
● 15 hoopi vitsaga, kui  naissoost  isik 
● võis  karistada  vähese austuse eest 
● talupojad selgelt ikkagi mõisniku meeleval as 
 
uued seadused 19. saj keskel 
mõisnikke ajendab tegutsema talupoegade jätkuv  rahulolematus  
rahulolematus avaldub muuhulgas usuvahetusli kumises 
● luteri usku talupojad hakkavad massiliselt astuma õigeusku 
● levib  kuulujutt , et õigeusku  astunud  talupoegadele annab keiser maad, maad 
kel elegi ei anta ja usku tagasi vahetada ka ei lubata 
● sel e tagajärjel  luuakse  eestlastele mõeldud õigeusu kirikud 
● saaremaal usuvahetajaid ~30%,  ajendatud  sel est et saaremaal majanduslik olukord 
kõige keerulisem 
● Päts oli ka päris õigeusklikust perest 
kardetakse  keisri sekkumist kohalikesse asjadesse(erikorda) 
● see tähendaks BS aadlike võimu kaotamist 
● kardetakse, et suure viletsuse tagajärjel tuleb keiser ise asju korraldama