Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja oli ka selle juhatajaks 1917 septembrist alates organiseeris Tallinna Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit 17.detsembril 1918 määrati mer ejõudude juhatajaks. 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja
b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid Koostöö Balti riikidega: a) EestiLäti kaitseliiduleping 1923. aastal b) Idee Balti Liidust, kuhu oleks kuulunud: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola , ei teostunud Koostöö NSVL ja Saksamaaga: a) 1932. aastal Venemaaga mittekallaletungimisleping b) 1939. aastal Saksamaaga mittekallaletungimisleping 3
mail Pihkva. Omakorda aitas Eesti luua sõjaväge Lätil. Sõjaväkke kuulusid pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelased. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks PõhjaLätis, puhastades selle Punaarmeest (MarienburgJakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid EestiLäti väed 23. juunil Landeswehri väed. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Järgnevate lahingute käigus jõudsid Eesti väed ning soomusrongid, koos Eestis formeeritud läti väeosadega Riiani ning taastasid Läti iseseisvuse. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid
1939. aastal natsiSaksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotov Ribbentropi Pakti tagajärjel okupeerisid Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Eesti esimene president Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. Eesti lähiajalugu Saksa okupatsioon 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu rünnanud Saksa armeegrupi "Nord" üksused ületasid EestiLäti piiri juba 7. juulil. Juuniküüditamine oli löönud rahva julgeolekutundesse sügava haava ning sakslastesse suhtuti kui vabastajatesse. Vahepealset ajapuhvrit venelaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel kasutati mitmel pool omariikluse taastamiseks. Asutustele paigaldati uuesti rahvuslipud ja üritati vabaneda kõigest, mis seotud venelaste tegevusega riigis. Enne lõplikku lahkumist viidi taganevate venelaste poolt PõhjaEestis ning saartel läbi
Juunikuus 1944 sai Rebasest 47. SSvabatahtlike rügemendi 2. pataljoni ülem. Pataljoniga taandus ta üsna edukalt Narva jõelt Tannenbergi liinile Sinimägedes. Suve lõpul suunati Rebane koos pataljoni ja formeeritud omanimelise võitlusgrupiga Lõuna Eestisse. Punaarmee rünnaku tulemusena septembris jäi Rebane koos oma võitlusgrupiga Emajõe ääres piiramisrõngasse, kuid suutis sellest välja murda. 24. septembril ületas ta oma järele jäänud meestega EestiLäti piiri. Edasi koondati alles jäänud Eesti ükused ÜlemSileesiasse Neuhammer´isse, kus Rebane määrati 46. relvagrenaderide SS rügemendi ülemaks. Vahepeal ülendati ta ka SSObersturmbannführeriks. Jaanuaris suunati Eesti diviis rindele Oppelni alla. Märtsiks oli kogu kohapealne Saksa korpus jäänud piiramisrõngasse. Diviisil õnnestus piiramisrõngast välja murda. Väljamurdmise
laenamine 2. vene turg pandi kinni (1923) 1924 uus majanduspoliitika Eestis. Rahandusminister = Otto Strandmann. 1. põllumajandus (sea, kana kari) eksporditi võid, peekoni ja mune. 2. tööstuses (orienteeruti kohalikule toorainele) põlevkivi, puidutööstus (metsa oli/on piisavalt) 1. detsember 1924 üritati kommunistide poolt riigipööret. Balti liidu loomine jäi omavaheliste probleemide tõttu ära. Jõuti EestiLäti kaitseliiduni. 5. mai 2009. a. Suur kriis (19301934) Koosnes majanduskriisist, sisepoliitilisest kriisist, põhiseaduslik kriis. Majanduskriis oli ülemaailmne (alguse sai USAs ning levis Euroopasse, Austraaliasse ja LõunaAmeerikasse). Üks põhjus, miks majanduskriisi üldse jõuti oli ületootmine. Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid. Hinnad langesid. Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut
a ja on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. NATOs kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, seetähendab et rünnakut ühe liikmesmaa vastu käsitletakse kui relvastatud kallaletungi kõigile liikmesmaadele. Haagi rahvusvaheline kohus käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi , kohtusse võib asja anda see riik, kes ei suuda teisega jõuda rahuldavale kokkuleppele . ( nt bosnia sõja ja eestiläti merepiiri küsimused ) Euroopa inimõiguste kohtu poole tohib üksikisik või kodanikuühendus pöörduda seejärel , kui kõik võimalused oma riigis on ammendunud . Euroopa õiguskohus on EL i allasutus , selle ülesanne on jälgida et kõik euroopa liidu liikmesriigid täidaksid EL i ministrite komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi, mis on riigi suhtes ülimuslikud ( seadused tuleb kohandada vastavalt ELi õigusnormidele )
karistuseks Liivimaa aadlile kaotati Liivimaa aadli omavalitsus, st maapäev allutati kindralkubernerile ja Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium saadeti laiali, ka Õuekohtus ja konsistooriumis polnud enam maanõunikest kaasistujaid nõnda õnnestus Rootsi kuningavõimul 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksvusele panna 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga (Tartu ja Pärnu maakondade piir viidi vastavusse); kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähima ümbruskonnaga Läti poolele Talupoegade olukord Rootsi ajal: kui 1629. a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud, osa linnu, aleveid,
annaabi.ee 
