Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on
rikaste ja vaeste riikide vahel, sekkuda riigi poliitikasse. 10.Millisteks etappideks jaguneb autotootmine? – Teadus ja arendustöö, detailide valmistamine, monteerimine, hooldus ja müük. 11.Transpordi liikide eelised ja puudused. 12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14.Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? Soodustavad: Kliima, looduslikud tingimused, ajalooline taust, hind. Pidurdavad: Hind, sõjaline seisukord, loodus katastroofid. 15.Milline on turismi mõju keskkonnale? – Vahemere ääres väljasuremis ohus 500 taimeliiki. Ohus korallrifid. 16.Piirkonna taluvusvõime. – Turistide arvu taluvusvõime, looduslik taluvusvõime, sotsiaalne taluvusvõime. 17.Millised on rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused
Raudtee – kiire ning palju saab vedada. Ei saa nn uksest ukseni. Saab vedada kõike nt sütt Auto – Kiire ning uksest ukseni. Kulukas väga pikale maale ja eriti palju ei saa ka vedada Lennuk – Kiire. Keskkonda reostav ja vähe saab vedada. Toru – Kiire. Saab vedada ainult teatud asju, pole uksest ukseni. Nt nafta 10.Miks reisitakse rohkem? Suurem sissetulek, rohkem vaba aega, transpordi areng, reklaamitakse palju, rohkem võimalusi, mitmekesisem. Ristlusturism, mereturism, aktiivne puhkus, ökoturism, massiturism, säästev turism, tööstusturism, taluturism, loodusturism, kultuuriturism, sotsiaalturism, elamusturism, maaturism, jahiturism, kontsertturism. Positiivne: rohkem raha, elavdab elu, saab näha uusi kohti, infrastruktuur Negatiivne: Kohati võib olla kulukas, võib keskkonda kahjustada
sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5. Turismi/tööstuse/majanduse koostisosad: Tüüpilised Turismiga piirnevad Kaudselt Komponendid Majutus Suveniiritööstus Fototööstus Õhu, toitlustus turismi trükised autoteenindus mere,maatranspt. transport kergetööstus side Hotellimajandus
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem. Kokkuvõte Eesti areneb kui mereriik aastast aastani , ja see tähendab , et varsti sadamate arv hakkab kadvama , tekkivad uued ja uued sadamad , firmad jne. Need kõik on seotud meresõiduga , transportiga . Meretransport ja mereturism kasvavad ja see on hea märk , sest kuna Eesti on väike riik , see on väga suur samm majanduse arengus. Kasutatud kirjandus : 1. https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eesti-sadamad/ 2. http://www.ts.ee/ 3. http://www.sadamateliit.ee/sadamad/ 4. Statistika andmebaas
Türkki, Kreekasse, Itaaliasse, Makedooniasse ja Egiptusesse. Tähtsal kohal on majanduse seisukohalt ka turismitööstus. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel külastas Bulgaariat 2008 aastal 8,9 miljonit turisti. Turistid kolmest riigist - Kreekast, Rumeeniast ja Türgist - moodustavad 40% külastajatest. Uut tüüpi turism, sealhulgas kultuuri-, arhitektuuri- ja ajaloolise ekskursioonid, ökoturismi ja seiklusturism pakuvad külastajatele järjest laiemat turismiteenust. Mereturism Bulgaarias on kasvanud alates 1960ndatest. Kommunistliku valitsuse all olid populaaseteks kuurortiteks - Albena, Kuldsed Liivad ja Sunny Beach. Kohalikku Musta mere rannikut on nimetatakse mõnikord Punaseks Riviera" pika suvehooaja ja väga sooja kliima tõttu. Turistide arv on kasvanud viimastel aastatel kiiresti. Aastal 2010 oli Bulgaaria oli kõige populaarsem turismisihtkoht Briti kodanikuke seas. 5. Huvitavaid fakte
pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. * Nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik PILET nr. 21 1. MEREMAJANDUS JA MERENDUSKLASTRID Meremajandus on süsteem, mille elementideks on laevandus, sadamad, sadamaoperaatorid , merendusalane teenindus ja vahendustegevus, laevaehitus ja remont, laevade seadmete ja aparatuuri tootmine, vesiehitus, mereturism, huvilaevandus ja rekreatsioon, avalik sektor ning teised mere- ja rannikupiirkondade majandusega seotud valdkonnad. Eurostatistika andmetel moodustab SKP Taani, Rootsi ja Soome 50 km laiusega rannikuvööndis elaniku kohta 20000-140000 eurot aastas. Samad arvud Poolas ja Balti vabariikides moodustavad vaid 2000-12000 eurot. Eesti mereäärsetes maakondades olid need arvud 2006.aastal Harjumaal 15384, Lääne Virumaal 6314, Ida-Virumaal 5518, Pärnumaal 7148, Saaremaal 6248, Hiiumaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
