MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE referaat (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Andrei Mihhailov MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat Õppekava: Ärindus TAB22 Õppejõud: Tarvo Niine, PhD Tallinn 2020


SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL...................................................................................3 1.1 Läänemere tutvustus....................................................................................3
1.2 Laevaliiklus ja merevedu..............................................................................5
1.3 Nord Stream................................................................................................. 6
1.4 Läänemere suuremad kaubasadamad..........................................................7 1.4.1 Ust-Luga Sadam.....................................................................................7
1.4.2 Riia Sadam.............................................................................................8
1.4.3 Klaipeda sadam......................................................................................8 2. EESTI SADAMAD.................................................................................................9 2.1 Üldine info.................................................................................................... 9
2.2 Tallinna Sadam AS........................................................................................9 Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Me 
haldame nelja sadamat üle Eesti. Meie sadamaid läbib aastas üle 10 miljoni 
reisija ning üle 20 miljoni tonni kaupu...........................................................10
2.2.1 Vanasadam........................................................................................... 10
2.2.2 Vanasadama Jahisadam.......................................................................10
2.2.3 Muuga Sadam.......................................................................................10
2.2.4 Paljassaare sadam................................................................................11
2.2.5 Paldiski Lõunasadam............................................................................11
2.2.6 Saaremaa sadam..................................................................................12 2.3 Sillamäe sadam..........................................................................................12 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 13
KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................... 13 2


SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised   transpordiliigid,   korraga   saab   transportida   suuremates   kogustes   ning   ka   erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel.  Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas.   Igal   ajahetkel   viibib   seal   umbes   2000   laeva,   mis   näitab,   et   meretransport   on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline.  Antud referaat annab ülevaate Läänemerest, seal toimuvast laevaliiklusest ning samuti ka Eesti sadamatest. Esimeses   peatükis   saab   ülevaate   Läänemerest,   kirjeldatakse   täpsemalt   seal   toimuvat laevaliiklust   ning  merevedu.  Lisaks  on  toodud   näiteid  erinevatest   sadamatest  ning   nende funktsioonidest Läänemerel.  Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel.  1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk- Euroopa  vahel  asuv sisemeri, mis  piirneb  Eesti, Läti,  Leedu  Poola,  Saksamaa,  Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. 3


         Joonis 1. Läänemeri Läänemeri  on tugevasti  liigestatud  rannajoonega  sisemeri,  mille  suurimad lahed on Botnia laht ehk   Põhjalaht   (117   000   km2), Soome   laht (296   000   km2)   ja Liivi   laht (18   100   km2). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal). Läänemere  suuremad  saared on Sjælland  (7 016 km2), Gotland (3 001 km2), Fyn (2 976 km2), Saaremaa (2 673 km2), Öland (1 344 km2), Lolland (1 241 km2), Hiiumaa (968 km2) ja Rügen (926 km2). Läänemere   merealade   piirid   ja   ingliskeelsed   nimetused   (Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil. [ CITATION Lää171 \l 2057 ] Läänemere   pindala   on   373   000   km2,   koos   Taani   väinade   ja   Kattegatiga   415   266   km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi   on   selgepiiriliselt   kihistunud;   madala   soolsusega   üla-   ja   suhteliselt   suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. 4


Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰). [ CITATION Lää20 \l 2057 ] 1.2 Laevaliiklus ja merevedu Merevedu peetakse üheks kõige keskkonnasõbralikumaks kauba ja inimeste transportimise viisiks.   Mitu   aastat   on   laevandus   pidevalt   kasvanud   ja   Läänemerel   on   üks   tihedamaid laevaliine maailmas. HELCOMi andmetel on Läänemerel igal ajal merel tavaliselt umbes 2000   laeva.   Kauba-   ja   konteineriliiklus   peaks   eeldatavalt   kolmekordistuma   ning naftatransport   suureneb   2017.   aastaks   hinnanguliselt   40   protsenti.   Suur   arv   saari,   kitsad väinad,   raskesti   navigeeritavad   marsruudid   ja   talvel   kaetud   jääga   muudavad   Läänemere suureks ohuks õnnetuste piirkond. Omapärase taimestiku ja loomastikuga Läänemerel on väga aeglane veevahetus, mis muudab mere tundlikuks reostuse põhjustatud keskkonnamuutuste suhtes. Seetõttu võib Läänemere õnnetus mõjutada merekeskkonda laastavalt. [ CITATION Bal20 \l 2057 ] 2014.   aastal   kontrollisid   kõik   Läänemere   riigid   (sealhulgas   Venemaa)   umbes   7000 brutolaevaga  laeva tonnaaž>1000, mis moodustab 13% maailma  laevastikust ja 35% ELi kontrollitavast laevastikust. Eli kontrollitav laevastik ( sealhulgas Norra) on laienenud veelgi üle   70%   Läänemere   piirkonnas   aastatel   2005-2014.   Laevade   koguarv   vähenes   samal perioodil 31% näidates suundumus suuremate laevade suuruste poole, eriti kaubavedude osas. Läänemere merealal on igal hetkel umbes 2000 laeva. Kuu jooksul läbib Läänemerd 3500- 5500 laeva. Enam kui 50% laevadest on üldkaubalaevad. Ligikaudu 20% Läänemere  laevadest on üle 200 miljoni laevaga tankerid tonni naftat, umbes 11% on reisilaevad, mis  käivad umbes 50 miljonit reisijat. [ CITATION Bal13 \l 2057 ] 5


Joonis 2. Laevaliikluse intensiivsus 1.3 Nord Stream Nord   Stream (vene   keeles ka Северный   поток 'Põhjavoog'; varasem nimiPõhjavoog'Põhjavoog'; varasem nimi;   varasem   nimi Põhja-Euroopa gaasijuhe)   on Läänemere põhjas   asuv   Venemaalt   Saksamaale   kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe.   Ehitus   algas 2010.   aasta aprillis Rootsi majandusvetes Gotlandi lähistel. Venemaa   riiklik   gaasimonopol Gazprom teatas   kavast   ehitada   1200 km   pikkune   torujuhe maismaa   asemel   merepõhja   novembris 2002 ning   torujuhtme   maismaaosa   ehituse alustamisest   Venemaal   detsembris 2005.   Gaasijuhe   avati   pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa   peaministri Vladimir   Putini ja   Saksamaa   ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel.  Tavaliselt   nimetatakse   Nord   Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel   asuvat   veealust   lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. 6


Joonis 3. Nord Stream 1.4 Läänemere suuremad kaubasadamad
1.4.1 Ust-Luga Sadam Ust-Luga   sadam (vene   keeles   Морской   торговый   порт   Усть-Луга)) on kaubasadam Venemaal Leningradi   oblastis Kingissepa   rajoonis Ust-Luga asula   lähedal. Sadam asub Soome lahe idaosas Luuga lahe rannikul. Sadam   rajati  ja   seda  arendatakse  vastukaaluks  Venemaast  sõltumatute   Läänemere-äärsete riikide   sadamatele   ning   Venemaa transiitkaubanduse Läänemere   sadamatest   (Muuga sadam, Riia sadam, Tallinna sadam) sõltumatuse saavutamiseks. Sadama akvatooriumi pindala on 67,56 km². Sadamat   hakati   kasutama   detsembris 2001 ja   algul   kasutati   seda söeterminalina.   Sadam lähedal Luuga   jõe suudmes   tegutses   juba   varem   puiduterminal   (vene   keeles лесной терминал), mis liideti loodud sadamaga. Sadamat arendab OAO Kompania Ust-Luga (vene keeles ОАО «Компа)ния Усть-Луга)»).). [CITATION Ust \y  \l 2057 ] 7


1.4.2 Riia Sadam Riia vabasadam (läti keeles: Rīgas brīvosta) on peamine sadam Läänemere idarannikul, see asub Läti pealinnas Riias. See ulatus 15 kilomeetrit mööda Daugava mõlemat kallast linna piires,  sadama  pindala  on 1962 ha, akvatooriumi  pindala  - 6348 hektarit.  Navigeerimine toimub   aastaringselt.   Suurema   osa   kaubakäibest   moodustavad   transiitkaubad   SRÜst   ja SRÜsse.   Lasti   käitlemise   põhiobjektid   on   kivisüsi,   naftatooted,   puit,   väetised   ja konteinerveod. Kui Ventspilsi vabasadam ja Liepāja sadam on spetsialiseerunud ekspordile, on oluline osa Riia vabasadama tegevusest import. 2000. aastate alguses moodustasid Riia sadamasse   saabunud   kaubad   70   protsenti   kõigi   Läti   sadamate   sissetuleva   kaubavedude käibest kokku. Riia vabasadam sai 2012. aastal Läänemere idaosa sadamate koguarvust (Primorski, Peterburi ja Ust-Luga järel) 4. koha ja konteinervedude käibe osas 3. koha.  [ CITATION Fre20 \l 2057 ] 1.4.3 Klaipeda sadam Klaipeda riiklik meresadam on Läänemere idarannikul põhjapoolseim jäävaba sadam. See on kõige olulisem ja suurim Leedu transpordisõlm, mis ühendab mere-, maismaa- ja raudteeteid idast läände. Klaipėda   on   mitmeotstarbeline   universaalne   süvaveesadam,   mis   pakub   kvaliteetseid teenuseid. Sadamas tegutseb 14 suurt stividoriettevõtet, laevaremondi- ja laevaehitustehased, aga ka igat tüüpi mereäride ja lasti käitlemise teenused. Aastane sadamalasti käitlemisvõimsus on üle 65 miljoni tonni. Lühimad   vahemaad   ühendavad   sadama   idapoolse   sisemaa   kõige   olulisemate tööstuspiirkondadega   (Venemaa,   Valgevene,   Ukraina   jne).   Peamised   laevaliinid   Lääne- Euroopa, Kagu-Aasia ja Ameerika mandri sadamatesse läbivad Klaipeda sadama. 8


Sadam töötab aastaringselt, 7 päeva nädalas, aastaringselt. [ CITATION Por18 \l 2057 ] Joonis 4. Läänemere sadamad 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldine info  Eestis on 45 riigi registrisse kantud sadamat, millest enamus asub Läänemere kaldal. Eestis asub   Läänemere   suurim   sadam,   kui   arvestada   nii   kauba   kui   reisijatevedu.   Eestis   asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu. Samas Eestis asub   Euroopa   kõige   idapoolsem   meresadam,   25   kilomeetrit   Venemaa   ja   Euroopa   liidu vahelisest piirist. Ning Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine   toimub   kiiremini   kui   teistes   Euroopa   sadamates.  [  CITATION   Mer18   \l
2057 ] 2.2 Tallinna Sadam AS 9


Tallinna   Sadam   on   Eesti   suurim   kauba-   ja   reisisadamate   kompleks.   Me   haldame   nelja sadamat üle Eesti. Meie sadamaid läbib aastas üle 10 miljoni reisija ning üle 20 miljoni tonni kaupu. Tallinna Sadam ei tähenda sugugi Tallinna lahe äärde jäävaid või Tallinna linna piirides asuvaid   sadamaid.   Osa   meie   sadamaid   asub   kaugel   väljaspool   linna   piire.   Kaks   meie sadamatest on reisi- ja kaks kaubasadamad. Lisaks kuuluvad meile ka sadamate juures asuvad Muuga, Paldiski Lõunasadama ja Saaremaa tööstuspargid. [ CITATION Mei19 \l 2057 ] 2.2.1 Vanasadam Vanasadam   on   AS-i Tallinna   Sadam koosseisu   kuuluv reisisadam Tallinnas.   Sadama territoorium   hõlmab   542   000   m2 maa-ala   ja   759   000   m2 veeala.   Sadamas   on   21   kaid üldpikkusega 3396 m. Suurim sügavus kai ääres on 10,7 m. Suurim võimalik laev: pikkus 230/160/300 m, laius 30,0/25,0/40,0 m, süvis 10%T. Tänapäeval on Vanasadam kohandatud üksnes reisilaevade vastuvõtuks.   Vanasadamast   lähtuvad Tallinki, Eckerö   Line'Põhjavoog'; varasem nimii   ja Viking Line'Põhjavoog'; varasem nimii   parv-   ja ro-ro-laevad Helsingisse   ning   Tallinki   parvlaevad   Stockholmi.   A-terminal teenindab Eckerö   Line'Põhjavoog'; varasem nimii, Viking   Line'Põhjavoog'; varasem nimii ja Moby   SPL-i laevu.   D-terminal teenindab Tallinki laevu. [ CITATION Van20 \l 2057 ] 2.2.2 Vanasadama Jahisadam Vanasadama   Jahisadam on   2010.   mais   avatud väikelaevade sadam Tallinnas Admiraliteedi basseinis.   Vanasadama   Jahisadam   kuulub   ASile Tallinna   Sadam kui   osa Vanasadamast. Jahisadamas on laevadele 62 kohta ujuvkaide ääres. Ujuvkai kõrgus veepinnast on 0,6 m. Ujuvkaide  äärde mahuvad kuni 18 m pikkused laevad süvisega kuni 4 m. Admiraliteedi basseini   kaide   äärde   mahuvad   kuni   50   m   pikkused   laevad   süvisega   kuni   4,3   m. Navigatsioonihooaeg algab 1. aprillil ja lõpeb 30. novembril ning võib muutuda sõltuvalt jää- ja   ilmastikuoludest.   2010.   aasta   sügisel   pälvis   Jahisadam   auhinna   "Tallinna   Turismitegu 2010". [ CITATION Van17 \l 2057 ] 2.2.3 Muuga Sadam 10


Muuga   sadam on sadam Harjumaal Muuga   lahe ääres Maardu, Viimsi   valla ja Jõelähtme valla piiril.   Muuga   sadam   kuulub   ASi Tallinna   Sadam koosseisu.   Muuga   sadam   on   Eesti suurim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavate terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga on Muuga sadamal oluline osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab umbes 80% kogu Eesti sadamaid läbivast kaubamahust. Muuga sadama territoorium hõlmab 2 804 032 m2 suuruse maa-ala ja 7 520 000 m2 suuruse veeala. Sadamas on 28 kaid üldpikkusega 5900 m. Suurim sügavus kai ääres on 18,0 m. Suurima võimaliku laeva pikkus on 300 m, laius 48 m ja süvis 17,1 m. Muuga sadamas asub kuus kütuseterminali, konteineri-, teravilja-, söe-, külmkaupade jm  terminalid.  Sadama  aastane  kaubakäive  on suurusjärgus 25–30 miljonit  tonni.  Muuga sadama vabatsoonis paikneb Muuga tööstuspark. [ CITATION Muu19 \l 2057 ] 2.2.4 Paljassaare sadam Paljassaare   sadam   on   ASi Tallinna   Sadam koosseisu   kuuluv sadam,   mis   asub Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel. Sadama territoorium  hõlmab 436 000 m2 maa-ala ja 355 000 m2 veeala. Sadamas on 11 kaid üldpikkusega 1859 m. Suurim sügavus kai ääres on 9 m. Suurim võimalik laev: pikkus 190 m, laius 30 m, süvis 8,6 m. 2018. aastal otsustas Tallinna Sadam  loobuda sadamapidamisest  ja  müüa  oma varad  Paljassaare  sadamas.  [ CITATION
Pal19 \l 2057 ]  2.2.5 Paldiski Lõunasadam Paldiski   Lõunasadam,   Paldiski   Lõunasadam on   ASi Tallinna   Sadam koosseisus olev sadam Paldiskis, Pakri   poolsaare edelarannikul, Pakri   lahe kirdeosas, Paldiski Põhjasadama kõrval. Sadama põhitegevusteks on Eesti eksport-, import- ja transiitkaupade käitlemine. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Sadamas on 8 kaid üldpikkusega 1417,5 m. Suurim sügavus kai ääres on 13 m. Suurim võimalik laev: pikkus 230 m, laius 35 m, süvis 12,6 m. [ CITATION Pal191
\l 2057 ] 11


2.2.6 Saaremaa sadam Saaremaa sadam on reisisadam Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres. Sadama omanik on AS Tallinna Sadam. Sadama rajamiseks kulus umbes 100 miljonit krooni (üle 6 miljoni euro).  Esimese kümne aasta jooksul peatus sadamas 66 kruiisilaeva, mis jääb plaanitule alla. Seepärast   on   AS   Tallinna   Sadam   Saaremaa   sadama   väärtust   alla   hinnanud   ja   plaanib tulevikus tuua sadamasse rohkem kaubalaevu. [ CITATION Saa18 \l 2057 ] 2.3 Sillamäe sadam AS Sillamäe Sadam on Eesti suuruselt teine merekaubasadam, mis etendab üha kasvavat rolli Eesti ja eriti Kirde-Eesti transpordisüsteemis ning majanduses tervikuna.  Sillamäe   Sadam   asub   ainult   25   km   kaugusel   EL-Venemaa   piirist   ning   võimaldab   seega kaupade tõhusat transiiti naaberpiirkondade vahel:  Venemaa ning SRÜ idas.  Skandinaavia ning Euroopa Liit läänes. Multifunktsionaalse sadamana omab Sillamäe Sadam infra- ja superstruktuure võimaldamaks kõikide kaubagruppide käsitlemist alates nafta- ja puistekaupadest kuni konteinerkaupadeni. Kirde-Eesti tootmisettevõtete lähedus Sillamäe sadamale (kõik 50 km raadiuses) soodustab väliskaubandust regioonis ning muudab siin kaupade eksportimise ja importimise soodsaks ning logistiliselt mugavaks. Süvis   kaide   ääres   on   kuni   16   m,   mis   võimaldab   teenindada   kõiki   laevu,   mis   sisenevad Läänemerre läbi Taani väinade. Sillamäe   tolli   vabatsooni   staatusega   kaasnevad   maksusoodustused   koos   Eesti   liberaalse majanduspoliitikaga moodustavad efektiivse majanduskeskkonna Sillamäe Sadamas transiidi korraldamiseks ning jaotuskeskuste moodustamiseks.   12


Sillamäe ja Ust-Luga vahel on avatud regulaarne parvlaevaühendus. Kavas on regulaarne parvlaeva liiklus taasavada Sillamäe ja Kotka vahel. 2013.aastal avatakse Sillamäe sadamas konteiner- ja üldkaupade terminal, perspektiivis on sadama laiendamine uute kaide rajamise teel. [ CITATION Sil15 \l 2057 ] KOKKUVÕTE Käesoleva   referaadi   teemaks   on   merevedu   Läänemerel   ja   läbi   Eesti   sadamate.   Töö   on   kirjutatud   internetis   avaldatud   artiklite   põhjal.   Lisainformatsiooni   saamiseks   on kasutatud erinevate firmade kodulehti.  Töö eesmärgiks on anda ülevaade Läänemerest ja seal toimuvast laevaliiklusest. Läänemeri on üks aktiivseimaid mereruume maailmas. Kõige tavalisemaks laevatüübiks on kaubalaev, sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Läänemerel on üle 200 erineva sadama, läbi mille transporditakse inimesi ja kaupasid (õli, puit, maak, teraviljad, konteinerveod jne).  Sadamate olulisus ja suurus sõltub lasti käitlusest, sügavusest, ligipääsetavusest, ühendustest jne. Igal Läänemereäärsel riigil on suuremaid ja olulisemaid sadamaid. Referaadis on välja toodud erinevate riikide sadamaid, mis on millegi poolest tähtsad.  Lisaks   sellele   ka  teha  kokkuvõte   Eesti   sadamatest.     Eestis  asub  kaks  suuremat  sadamat: Tallinna sadam AS, mis jaguneb omakorda viieks sadamaks (Muuga-, Paldiski-, Paljassaare, Vana- ja Saaremaa sadam) ning Sillamäe sadam. Sadamad on nii Eestis kui ka Läänemeres tuntud süvasadamad, mis on kaasaegse infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. KASUTATUD ALLIKAD  CITATION Lää171 \l 2057 : , (Läänemeri, 2017),  13


 CITATION Lää20 \l 2057 : , (Läänemri, 2020),   CITATION Bal20 \l 2057 : , (BalticSea2020, 2020),   CITATION Bal13 \l 2057 : , (BalticShippingReport, 2013),  CITATION Ust \y  \l 2057 : , (Ust-Luga Sadam),   CITATION Fre20 \l 2057 : , (Freeport of Riga, 2020),   CITATION Por18 \l 2057 : , (Port of Klaipeda, 2018),   CITATION Mer18 \l 2057 : , (Meretransport, 2018),   CITATION Mei19 \l 2057 : , (Meie Sadamad, 2019),   CITATION Van20 \l 2057 : , (Vanasadam, 2020),   CITATION Van17 \l 2057 : , (Vanasadama Jahisadam, 2017),   CITATION Muu19 \l 2057 : , (Muuga Sadam, 2019),   CITATION Pal19 \l 2057 : , (Paljassaare sadam, 2019),   CITATION Pal191 \l 2057 : , (Paldiski Lõunasadam, 2019),   CITATION Saa18 \l 2057 : , (Saaremaa sadam, 2018),   CITATION Sil15 \l 2057 : , (Sillamäe sadam, 2015),      14

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL
  • 1.1 Läänemere tutvustus
  • 1.2 Laevaliiklus ja merevedu
  • 1.3 Nord Stream
  • 1.4 Läänemere suuremad kaubasadamad
    • 1.4.1 Ust-Luga Sadam
    • 1.4.2 Riia Sadam
    • 1.4.3 Klaipeda sadam
• 2. EESTI SADAMAD
  • 2.1 Üldine info
  • 2.2 Tallinna Sadam AS
    • Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Me haldame nelja sadamat üle Eesti. Meie sadamaid läbib aastas üle 10 miljoni reisija ning üle 20 miljoni tonni kaupu.
    • 2.2.1 Vanasadam
    • 2.2.2 Vanasadama Jahisadam
    • 2.2.3 Muuga Sadam
    • 2.2.4 Paljassaare sadam
    • 2.2.5 Paldiski Lõunasadam
    • 2.2.6 Saaremaa sadam
  • 2.3 Sillamäe sadam
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD ALLIKAD