Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Üm...
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult olem...
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe pa...
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised ...
Rahvastiku Demograafia Demograafiline kriis o Rahvastiku demograafiline seisund. o Iseloomustab: Sisemise taastepotensiaali puudumine Rahvastiku vananemine o Toob pikemas perspektiivis kaasa: Tööjõupuuduse Töötajate suure maksukoormuse o Väikeste etnoste puhul on ohus etnoste kultuuri jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemine Eestis o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne m...
Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? Saarlaste jaoks lõppes muistne vabadusvõitlus Valjala all aastal 1227, oli talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koo...
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval...
38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal ...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tuge...
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatu...
Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Liisa Tamm SUMERI RIIK JA ÜHISKOND Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017) Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna- Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr. Sumerlaste kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks olid nad juba Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega tegutsenud. (Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on ne...
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu ...
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veed...
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlik...
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmel...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt. Seal on ...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud v...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa. Termin ,,folkloor", tuleneb inglise keelest folklore, mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna. Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses 20.sajandi terminoloogia: Pärimus, kasutusel osaliselt rah...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
Sisukord: Lk.1.......Sisukord. Lk.2.......Sissejuhatus,Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas. Lk.3........Konfutsiuse elulugu. Lk.4.......Konfutsiuse õpetus. Lk.5.......Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus. 1 Sissejuhatus Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed lei...
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaa...
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
Maiade tsivilisatsioon Klassikaline maiade tsivilistasioon oli arvatavasti arenenuim Mesoameerikas. Aastatel 250-900 pKr ehitasid nad üles ühiskonna, kuhu kuulus keerukas matemaatika, hieroglüüfid ja tosinad linnriigid võimsate püramiid-templitega majesteetlikult troopilistes vihmametsadest esile kerkimas. Jumalatele sarnanevate dünastiliste valitsejate võimu all elavatel maiadel olid võrratud ehitusalased oskused ning rikas ja kaunis kunst, samuti religioosne elu, mille keskme moodustasid vereohvriga seotud rituaalid. (Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. (Kingfisher 2003: 264) Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohv...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
annaabi.ee 
