iroonia, sünonüümide jadad – Russow demonstreerib nii oma kirjutamisannet. Kroonika trükiti Saksamaal, Rostockis. Kroonika on kirjutatud alamsaksa keeles. Kroonikale lisandus veel 2 trükki: omas ajas oli see bestseller – loeti palju nii Liivimaal kui Saksamaal. Russowi (1542– 1600) isiku müüdistumise puhul mängib rolli see, et tema elust on andmeid vähe, see vähenegi on vastuoluline ja hägune. Enim on elevust tekitanud Russowi rahvuslik kuuluvus: oli ta eestlane või sakslane? Paul Johannsen kirjutas Russowist kui eestlasest, püüdes tõestada, et Russow on Tallinna lähedalt Kurgla külast pärit voorimehe poeg. Lõplikku selgust päritolust pole siiani. Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud
see kompromiss võtab kõikjal isesuguse kuju, luues kohalikes kontekstides uusi pingeid täis vorme, mis on vahel huvitavamad kui keskusest pärinev vorm ise. Võõra vormi ja kohaliku ainese koosmõjul sündinud tekstidele ei ole seega mõtet otsida täpseid vasteid Euroopast, eriti mitte vooluloolises kontekstis, sest kompromissi tulemusena sündiv tekst ei saagi olla sarnane, vaid peab paramatult olema midagi uut. moretti idee laiemaks taustaks on katse leida uusi viise tohutult suure korpusega maailmakirjanduse uurimiseks ja korrastamiseks, kuid mind huvi- 12 Pavel kirjutab, et „XiX sajandi romaanid, tegeldes üksikisiku pärinemisega oma kogukonnast, uurisid üksikisiku ja ühiskonna vahelisi seoseid, kujutades neid mitte üldis-
juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On
iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet.
aastal olnud Tallinn tema oma, oleks ta oma residentsi siia loonud. Tallinnas on samuti palju põgenikke. Esialgu olid ettevalmistused piisavad, kuid sai selgeks ei pikemaajalisemaks piiramiseks ei jätku Tallinnas vilja. Samuti jõuab sel ajal Tallinnasse katk. Tallinna garnison oli väga suureks aetud, piiramise eel oli selles 4000 meest (tavaliselt ca 1000), lisaks mustpead, kodanike endi kompaniid, ehk umbes 4700 meest võis olla linna kaitsel väljas. Katk teeb üsna kiire laastamistöö, selle tulemusena jääb alles vaid 400 sõdurit. Esimest korda plaanis Peeter võtta Tallinnat 1709. aastal, kuid läks hoopis mujale. 1710. aasta augustiks tuuakse väed Tallinna juurde kokku. Kokku oli 20 000 piirajat. 22. augustist loetakse, et Tallinn on piiramisrõngas (v.a. meri). Piirajad keerasid kinni Tallinna kraanid (Ülemiste järvest Tallinnasse tulev kanal pandi kinni). Üritati ka
korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu nad kuuluvad täielikult riigile. Nende seas viiakse läbi omamoodi tõuaretust: parimad isased peavad paljunema parimate emastega, kuigi perekonda nad ei loo kõiki lapsi kasvatatakse ühiselt ning keegi ei saa isegi teada, kes on lapse vanemad, sest emalt võetakse laps ära kohe pärast sünnitust. Ka kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks
" Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari
näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex Vana-Kreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.
Kõik kommentaarid