Kui eestlased oleksid Vabadussõja kaotanud (0)

Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud?

Liis Kadakas
Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud?
Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes " igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest.
Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda . Kui eestlased poleks Vabadussõda võitnud, oleks arvatavasti siiani need 38 tuhat eestlast Venemaal.
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. Kaotuse puhul poleks seda juhtunud. Seega oli rahuleping kasuks ka Nõukogude Venemaale.
Kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud, oleks kindlasti kadunud ka Eesti riiklus ning eestlus üldiselt. Rääkimata kultuurilistest kaotustest, oleks eestlased pidanud unustama oma keele, rahvuse ning traditsioonid. Kuna venestamine oli karm, alustades eestlastelt võimu v
Näiteks Mati Õu on avaldanud oma arvamuse selliselt : ’’Minu prognoosi kohaselt umbes sama variant nagu tsaaririigi jätkumisel, aga veel kaugelt hullemgi. Jällegi tõenäoliselt venekeelne Eestimaa ja kõik muu siia juurde kuuluv. Ka meie kaasa arvatud oleksime praegu kaunis juhmistunud. Ei teaks , kes me õieti oleme. Vene sõjaväes sain kokku meie sugulasrahvastega maride ja udmurtidega, kes arvasid, et nad on ikka venelased, aga et nad on metsas elanud ja sellepärast õige vene keele ära unustanud ja räägivad mingisugust segamurret. Nii et Jumal tänatud, Vabadussõja me võitsime. ’’
Eelnevalt rääkisin, mis oli rahulepingu ning Vabadussõja juures head, kuid oli ka halbu asju. Üheks asjaks võib kindlasti lugeda inimohvreid. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest; haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused.
Kindlasti peab ära mainima, miks Eesti üldse Vabadussõja võitis. Eesti poleks mitte mingil juhul enda jõududega sõda võitnud, kuna sõdalasi oli liiga vähe. Kuid õnneks oli Läänemerel Inglise laevastik , kes puhtjuhuslikult sinna sattunud olid. Heast südamest ja austusest tulid inglased Eestile appi ning sõda võidetigi.
Kokkuvõtteks võib õelda, et kui inglased ei oleks juhuslikult Läänemerel oma asju ajanud ning Eestile appi tulnud, poleks Eesti oma riiklust ega iseseisvust saavutanudki.