Aleksandri kirik (0)

Aleksandri kirik
8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev).
Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda – kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast „küriakon“, mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik.
Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn – mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi – torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt. Seal on ka kiri pildi kohal, mille lugemisega oli meil veidi raskusi, kuna see oli suhteliselt kulunud, kuid lõpuks lugesime ikka välja: „Õndsad on puhtad südamed“.
Sisenesime eesruumi (torni all), õpetaja mainis, et kirikus on ka kaamerad. Eesruumis on siis piletimüük, suveniirimüük; tornikülastamine on tasuline , sees toimuvad kontserdid. Aleksandri kiriku eriline uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on siis Narova poolt tehtud – keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad – nad on seina kumerusega kokku viidud . Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 – reljeef kujutab Maarjat inglitega. See oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Leidmislugu: Kui tulid sõjad , siis vahetusid võimud. Uued võimukandjad leidsid , et sel reljeefil pole väärtust ning see läks tükkideks ja visati prügimäele. Kuid õpetaja Villu Jürjo leidis selle ühe Peipsi äärse suvila põrandalt. Reljeefi tükid on kokku pandud Narvas.
Suundusime peasaali. Kui kirikusse sisse astutakse, siis tavaliselt loetakse üks väike palve . Toimus palve lugemine pastor Villu Jürjo poolt. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda, mis on ehitatud mahutama 5000 inimest. Miks see nii suur on? Sest alguses ei ehitatud seda mitte koguduse kirikuks, vaid vabriku kirikuks. Kreenholmi manufaktuur finantseeris seda. Tol ajal töötas Kreenholmi manufaktuuris 5000 luterlast. Arhitektile anti käsk kätte, et kõik peavad sisse mahtuma. Arhitektiks oli Eesti juurtega Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius . Ta on Eestisse ehitanud kaks kirikut, mõlemad on suured, teine on Tallinnas Tallinna Kaarli kirik kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist. Tallinna Kaarli kirik on pühendatud Rootsi kuningas Karl XI. Narva Aleksandri kirik on pühendatud vene tsaar Aleksander II-le.
Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad vappi – Eestimaa Kubermangu vappi. Laest veidi madalamal asetseb vitraažakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus , seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija -Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar . Altaril on Jeesus ristil ehk krutsifiks. Risti all on tekst ja see on ainus luterlik kirik, kus lisaks eesti keelele on ka vene keelne tekst. Küünlajalad on algsed, aga taastatud. Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast .
Läheme korrus kõrgemale. Saame teada, millise Aleksandri nime see kirik kannab, ehk siis Aleksander II, vene tsaar. Kui kirikut hakati ehitama 1881. aastal, siis räägitakse, et Aleksander II hukkus terroristi pommist. Aleksander II üritas aidata ühte poissi, kes oli jalgadest ilma jäänud terroristi pommist ning terrorist viskas uue pommi ja tsaar sai surma. Iga pühapäev kl 1 toimuvad selles ruumis vene keelsed jumalateenistused . Suvel tulevad ka neljaks kuuks eesti keelsed jumalateenistused. Jumalateenistused on muidu vene, eesti ja soome keeles. Selles ruumis toimuvad kontserdid ja näitused – osa Aleksandri kirikus, osa Mihkli kirikus. Eelmisel aastal õnnestus saada Saksamaalt parem orel . Kuna aga see orel oli liiga suur Aleksandri kiriku jaoks ja see ei mahtunud sinna, siis tehti Mihkli kirikuga vahetus. Saksamaalt toodud suurem ja parem orel läks Mihkli kirikusse ja sealt toodi teine orel Aleksandri kirikusse. Orelist teisel pool ust asub teistsugune altar, mis on erinevatest osadest kokku pandud.
Liftiga saime kuuendale korrusele. Muidu on kaks korrust veel, aga sinna külastajaid ei lubata. Kuuendal korrusel on Ukraina näitus. Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on originaal. Kui torn 1944. aasta juulis õhku lasti, siis kukkus kell alla, kuid imekombel jäi terveks. Aleksandri kirik tegutses 1962. aastani. 1994. aastal toimus esimene jumalateenistus. Seega 32 aastat ei toimunud jumalateenistusi! Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia muidugi, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi.
Viiendal korrusel olid pildid ristimistest, laulatustest, koguduseõpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed nagu nt üks piibel . Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle.
Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019 . aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik – Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit.
Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Enne sõda oli Narvas kuusteist kirikut. Peale sõda jäi järele ainult poolteist kirikut – õigeusu ülestõusmise kirik – kuppel oli auklik. See oli siis ainus kirik, mis oli enam-vähem terve. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, et fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid, liivikeelne „Uus Testament “, originaalis eesti keelse esmatrükk – seda trükiti 6021 või 23 eksemplari. Heebreakeelne piibel „Vana Testament“, kreeka keelne „Uus Testament“ jne. Aleksandri kirik oli Aleksandri kirik aastani 2000. Lennart Meri annetas kirikule suurkiriku tiitli.