Eesti teel iseseisvusele (0)

Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass)
Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT “Teatajat” ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees (Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901- Teataja -Konstantin Päts.
1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*kehtestada demokraatlikud vabadused *anda talurahvale maad*anda eestlastele suuremaid õigusi.Ka Tallinnas korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset ka kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole, kaasates lisaks vabrikutöölistele ka ametnikke, käsitöölisi linnades,tudengeid koolides,mõisamoonakaid ja taluomanikke külades.Teravnesid võitlusvormid:majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega,streigid muutusid igapäevaseks,maal hävitati mõisavara. *Venemaal põhjustas seda kaotatud Vene-Jaapani sõda, jagamatu tsaarivõim,kodanikuõiguste puudumine. *Eestis venestamine ,maapuudus
Venemaast lahkulöömise möödapääsmatus: Seda süvendas veelgi oktoobripööre. Peamiseks ajendiks oli kartus ,et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt.Kardeti Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda ja Saksa vägede sissetungi.
Autonoomia saavutamine Eestis: Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus,mida juhtis J. Poska . Valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu e Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega,asjaajamiskeeleks sai eesti keel.1917 suvel kujunesid välja Eesti erakonnad.Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased,kes ei tahtnud rahvulikest huvidest kuuldagi.
Mis ohustas Eesti autonoomiat?Ohustasid tagendatud vene ametnikud,kes eestlaste üle kaebasid.Ka pinge riigis,mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine.Lisaks ka jätkuv I maailmasõda.Ohustas Saksamaa,kes vellutas juba oktoobris ära saared.
Maanõukogu 15.nov otsus: Tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
Ettevalmistused Maanõukogu vanematenõukogu poolt iseseisvuse väljakuulutamiseks: Selgitati välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusse, selleks saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ja loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.Korraldasid illegaalseid nõupidamisi.
Pärnus loetud iseseisvusmanifest :Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu,et seal manifest avalikult ette lugeda. Sakslased jõudsid Pärnu enne Päästekomitee liikmeid,kavatsusest tuli loobuda.Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse.Seejärel tehti manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali,kohalikele rahvuslastele tehti ül-ks see 1.sobival võimalusel rahvale ette lugeda.
Balti hertsogiriik jäi loomata-Sest Saksamaa kaotas maailmasõja. Nad heitsid oma relvad,mida kaasa polnud võimalik võtta jõgedesse ja järvedesse,et need eestlaste kätte ei jääks.
Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle EAVle-Novembri alguses olid Tallinnas rahutused,Saksamaal oli toimunud revolutsioon ning revolutsiooni ideede Tallinnasse jõudmine seadis võimud raskustesse.Olukorra normaliseerumiseks lubati kokku kutsuda Eesti Ajutine Valitsus.
Landeswehr ’i sõja tähtsus:See oli Eesti sõjaväele raske proovikivi,sest tegemist oli hästirelvastatud ja kogenud vastasega .Võideti tagasi Võnnu linn ja pärast seda suudeti Saksa vägede vastupanu murda üle 100km pikkusel rindel.Juuli alguseks jõudsid Eesti väed Riiani,kus AM Ühendriikide vahendusel sõlmiti Landeswehriga vaherahu .See võit oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks ning võimaldas Läti seaduslikul valitsusel taastada oma võim.Lätist sai Eesti sõjaline liitlane .
Tartu rahu 02.02.1920 - Oluline Eestile,sest määrati kindlaks sobilik riigipiir , Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15milj kuldrubla Venemaa kullavarudest,Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.Venemaa tahtis läbi Eesti kaupa vedada,et majandusraskustest üle saada.
Eesti riigi sünd:*KULTUURILISED EELDUSED-Ühtlustus kirjakeel , levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed.Kujunes rahvuslik haritlaskond.Organiseeriti suurüritusi(laulupidu, vanavarakogumine ),mis tugevdasid eneseteadvust.Aktiveerus seltsielu.Toimus ärkamisaeg ja üritused.Rahvuslik intelligents tänu Tartu Ülikooli taasavamisele.*MAJANDUSLIKUD E:Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.Eesti alast kujunes Vene riigi arenuim tööstuspiirkond.Algas linnade eestistumine .*POLIITILISED E:Hakati looma erakondi ja parteisid,esile kerkisid eestlastest poliitikud.Tõusis eestlaste tähtsus maa -ja linnaomavalitsustes(kogemused),arenes kooperatiivliikumine.Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I MS käigus.*RAHVUSVAHELINE OLUKORD-I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju.Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas.Soomlased olid väga tugev eeskuju.Revolutsioon.
Vabadussõda-Puhkes 28.nov.1918 Punaarmee rünnakuga Narvale.EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu.Mõjutas ka sõjatüdimus,sest 4a kestnud I MS oli just läbi saanud.Olukorda peeti lootusetuks,löödi käega ja lepiti saatusega,jõukam rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides prassides elult viimast.MURRANG-Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid.Algas vabatahtlike üksuste loomine.
1)Eesti saavutas autonoomia-30.031917 2)EV väljakuulutamine-24.02.1918 3)Vabadussõja algus-28.nov 1918 4)Võnnu lahing-23.juuni 1919 5)Tartu rahu-02.02.1920
Aulakoosoleku otsused olid radikaalsed-nad nõudsid liiga palju ja otsuseid ei viidud ellu.
Mõisate põletamine toimus kuna:Linnad väsivad,liigutakse maale,ässitatakse talupoegi mässule.
Venemaa sotsiaaldemokraadid ei lähtu rahvuslusest aga eesti sots.dem-d lähtuvad.
Kuidas mõjutas I maailmasõda Eesti tööstust, põllumajandust ja rahvuslikku liikumist?
Eesti tööstus: Kaubanduse katkemine Läänemerel, hävisid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud, halvenes tooraine saamine Venemaalt, tööjõu kvaliteet halvenes.Põllumajandus: Hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid, polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkes sordiaretus ja tõuparandus, toodangumaht vähenes, näljaoht.Rahvuslik liikumine: Elavnes , loodi mitmeid ühiskondlikke organisatsioone
Vabadussõja põhjustas:Enamlaste unistus kommunistlikust maailmarevolutsioonist, Eesti (+Läti,Leedu ja Poola) jäid enamlaste plaanidele jalgu (plaan – ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud)
Tartu liberaalid
Tallinna radikaalid
Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid
Häälekandja
“Postimees”
“Teataja”
“Uudised”
Toetajaskond
Ado Grenzstein
Eesti Haritlased
-
Milliseid probleeme nägid eesti ühiskonnas?
Eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega
Majanduse edendamine, ühiskonna sotsiaalne lõhestatus
Sotsialismi ideed
Milliseid probleeme nägid vene riigis?
Poliitiline korraldus on aegunud , piiramatu isevalitsus asendada konstitutsioonilise parlamentaarse monarhiaga
Poliitika
Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei ringid  tegutsesid illegaalselt
Eestvedaja
Jaan Tõnisson
Konstantin Päts
Kooliõpetaja Peeter speek