Sumeri riik ja ühiskond (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Humanitaarteaduste instituut
Liisa Tamm
SUMERI RIIK JA ÜHISKOND
Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017 )
Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna-Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr. Sumerlaste kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks olid nad juba Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega tegutsenud. (Sazonov et al 2015: 89)
Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei saa seostada mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust pole midagi tänaseni teada. ( Gelb , 2017)
Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid linnriike nagu näiteks Uruk , Ur, Kiš, Lagaš ja nii edasi. Sumerite linnriigid olid väga arenenud erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite keelest. Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100)
Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus , et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal . Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna tähtis roll erivaldkondades oli alguseks riiklusele. Templite üheks ülesandeks enne kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt olid templid abiks tööde ja majanduse organiseerimisel. Tol ajal oli templitel peale majandusliku rolli ka suur poliitiline roll, sest see oli linnriigi juhivaks keskuseks ning templites korraldati terve kogukonna elu. (Sazonov et al 2015: 99-100)
Uruku linn oli lõunaosas üks mõjukamaid ning olulisemaid linnasid sumerlaste aladel. Vahel peetakse seda ka esimeseks Sumeri linnriigiks. Ka kiilkiri leiutati arvatavasti just Uruki linnas. Kuna Sumeri linnriigid asusid sageli väga lähestikku, siis eri linnade vahel esines ka pingelisemaid aegu. Seepärast ilmselt muutus ka kuningas väepealikuks, sest oli vaja oma piirkonda kaitsta või teise linnriike rünnata. Linnad sõltusid alati võimsamatest ning mõjumatest linnadest. Sõltumine teistest linnadest pani küll eripiirkondi omavahel koostööd tegema, kuid samas tekitas ka vajadust eri linnadel hakata üksteist üle trumpama. (Sazonov et al 2015: 104) (Kriiska & Kõiv, 2015: 36-37)
Sumerite allakäigu põhjusekski võib lugeda erinevate linnriikide ja piirkondade omavahelist konkureerimist. Teadaolevalt toimus Lagaši linna ning Umma linna vahel piiritüli. Lagaši tolleaegne kuningas Urukagina tekitas linnas pingeid sellega, et tagastas kuningale kuuluvad põllud templile ning sellega tagas ta endale suurema mõjuvõimu templite üle. Samal ajal sai aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska & Kõiv, 2015: 37)
Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse. Kõige kõrgema staatusega olid kuningad, kes olid nii poliitilised kui ka religioossed juhid. Kuningate kõrval olid kõrgeima staatusega ka templites tegutsev preesterkond, kes viisid läbi religioosseid toiminguid ning ohvriande jumalatele. Nendest madalas kihis oli administratsioon , kes pani kõik kirja. Kolmandas kihis olid kunstnikud, poepidajad. Ning kõige madalama staatusega olid orjad – need, kes ei suutnud iseseisvalt oma makse maksta.
Kuna sumeri ühiskonnas oli üksinda väga raske hakkama saada, siis tehti linnriikides tihedat koostööd (näiteks põlluharijad ja kaupmehed nii-öelda aitasid üksteist). Lapsi ning haiged aidati ühiskonnas välja. Ühiskonnas määras inimese staatuse ning selle, kui kõrges kihis ta asus tema rikkus või vaesus ning tema nii-öelda vabaks olemine – ühiskonnas olid lihtrahvas ning orjad. (Mesopotamian civilisation 2008)
Sumerid asusid Lõuna-Mesopotaamias läbi erinevate ajaperioodide. Nad jõudsid sinna Ubaidi perioodi lõpuks, kuid nende areng ning hiilgeaeg jäi siiski Uruki perioodi ning varadünastilisse ajastusse. (Sazonov et al 2015: 96-100)
Sumerite ühiskonnas oli olulisel kohal ka põllumajandus. Kuna Mesopotaamia asub kahe jõe vahel, siis mõnes piirkonnas tuli ette olukordi , kus üleujutused tekitasid probleeme. Sumerite linnad paiknesid pigem Eufrati lähedal, sest selle jõe vool oli aeglasem ning sealt oli lihtsam vett saada. Loodi niisutussüsteemid – üleujutuste ajal kogunes vesi tehislikult loodud tiikidesse või siis ümbritseti põllumaad kuival ajal tammidega, et vesi sealt ei kaoks. Kasvuperioodil lasti mesi mööda kanaleid põldudele, et need saaksid niisutatud . Niisutussüsteemid aitasid põlluharijaid ning samuti andsid juurde tööd, kuna kanaleid pidi keegi valvama ning pidi olema järelvalve, et keegi liiga palju vett ei võtaks oma põllu jaoks. Niisutussüsteemid olid küll suur edasisamm, kuid ajapikku muutis niistusvesi maapinna soolaseks ning teatud viljad enam sumerite aladel ei kasvanud. (Crawford, 2013: 14-18, 36-40)
Sumerid tegelesid erinevate aladega ning neil oli kaupu, mida mõnes muus piirkonnas polnud saadaval. Hakkas tekkima kaubavahetus ning see aitas omakorda kaasa majanduse arengule. Sumeri aladel kasvatati datleid, valmistati keraamikat ja nii edasi. Oma kaupa saadeti ka oma linnriikidest välja. (Crawford, 2013: 447-452)
Nagu eelnevalt mainitud , siis sumerlaste riik ja religioon olid tänu templitele omavahel seotud. Templid ja jumalatesse uskumine ning nende teenimine polnud ainuke religioosne tegevus, mida sumerlased järgisid. Sumerlaste seas olid väga levinud mütoloogilised tekstid, mis võisid sageli olla mõne tegelikult juhtunud poliitilise olukorra ja situatsiooni kirjeldus või allegooria. Kõige pikem teadaolev sumerlaste müüt räägib jumalanna Innanast, kus ta läheb Urukist Eridusse. Innanast on olemas veel mitmeid teisigi müüte. (Crawford, 2013: 437)
Kokkuvõteks võib öelda, et sumerite kultuur oli võis olla eeskujuks ka teistele kultuuridele. Näiteks oli sumerite kiilkirja loomine aluseks ka eelamlaste oma keele loomisele. Sumeri tsivilisatsioon on esimene teadaolev kõrgkultuur ning kõrgkultuuriks võibki seda nimetada just tänu keele arengule, niisutussüsteemidele, linnade tekkele ning samuti hakkas sumerite linnriikidest välja arenema ka riiklus oma erinevate süsteemidega.
Kasutatud materjalid
Crawford, H. 2013. The Sumerian World. London, New York : Routledge.
Edzard, D., Frye, R., & von Soden, W. 2018 . History of Mesopotamia. Britannica : https://www.britannica.com/place/Mesopotamia-historical-region-Asia (27.09. 2018 )
Gelb, I. 2017 Sumerian language . Britannica: https://www.britannica.com/topic/Sumerian-language (27.09.2018)
Kriiska, A., & Kõiv, M. (2015). Maailma ajalugu I: esiaeg , vanaaeg. Tallinn: Koolibri.
Mesopotamian civilisation: The Sumerian society 2008. Dawn : https://www.dawn.com/news/885764 (27.09.2018)
Sazonov, V., Espak, P., & Johandi, A. (2015). Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.