TALLINNA
ÜLIKOOL
Humanitaarteaduste
instituut
Liisa Tamm
SUMERI
RIIK JA ÜHISKOND
Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos.
(Edzard, Frye, & von Soden, 2017 )
Sumeri
tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist
ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi
alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu
kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat
arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid
ning millal nad täpselt Lõuna-Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr. Sumerlaste
kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks
olid nad juba Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega
tegutsenud. (Sazonov et
al
2015: 89)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa Tamm
Õppematerjali autor
numbrisüsteem, ratastega sõidukid, põldude niisutussüsteem, tellised (päikese käes kuivatatud), aja mõiste (jagasid päeva 12-tunnisteks perioodideks, tunnid 60 minutiks ja minutid 60 sekundiks). Akadi kuningriigi aeg Akadi impeerium oli iidne semiidi impreerium, mille keskus oli Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel vanas Mesopotaamias. Sargon oli Akadi impeeriumi esimene valitseja, kes sai tuntuks Sumeri linnriikide vallutamise tõttu 24.-23. sajandil eKr. Sargon ei sündinud kuninglikku perre, vaid ta oli leidlaps. Sumeri linna Kiši kuningas Ur-Zababa võttis Sargoni oma tiiva alla ja määras ta oma karikakandjaks. See oli väga kõrgelt hinnatud ametikoht, sest kuningad elasid pideva hirmu all, et neid tahetakse mürgitada ning sellele kohale sai määrata vaid eriti usaldusväärse inimese. Sargon aga kukutas Kiši kuninga ning alustas oma vallutuskampaaniat, mis osutus üsna lihtsaks
saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse. Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli Kongo. Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele. Hiina kujunes eraldi ja iseseisvalt (Tiibet ja Himaalaja on seal vahel). Tsivilisatsioonide vahelised kontaktid on seal kohaliku tsivilisatsiooni kujunemise ajal praktiliselt väljaspoole olematud. Ameerika tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande lõpp eKr
VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal
religioossetele ettekujutusele, mille täpsem sisu jääb meile paratamatult saladuseks. Samal ajal pole kummaski asulas tõendeid suurtest varanduslikest erinevustest elanike vahel. Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud. Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka
Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne. 19 saj keskpaigast Assüürioloogia algus,kogu Mesopotaamia puudutava kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine
varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja.
pronks-siis olid tööriistad palju teravamad ja vastupidavamad. umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga
Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid