Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? (0)

Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond?
Saarlaste jaoks lõppes muistne vabadusvõitlus Valjala all aastal 1227, oli talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla.
Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid.
Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks , kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud.
Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad.
Jällegi sõjaline vastupanau jäi kestma üle Eesti vaid kahes kohas Tartus ning otseloomulikult Saaremaal.
Aastal 1227 pärast pikka ettevalmistust võetigi ette siis suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledaljääl ettevaatlikult liikunud risitsõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla.
Linnus vallutati kuuendal päeval suure tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi ma rõhutan tugevaima linnuse – Saaremaa linnuse alla Valjalas. Kuna aga oli aset leidmas suur verevalamine ning saarlased teiste eestlste poolt üksi jäetud otsustasid nad vabatahtlikult alistuda, sellele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli selle sündmusega lõppenud ka muistne vabadusvõitlus ning eestlased langenud sakslaste võimu alla.
Kokkuvõtvalt õeldes olid just saarlased need, kes omasid muistsete vabadusvõitluste ajal kõige aktiivseimate ning endast ohtu kujutavatae tiitlit. Nagu ennist mainitud sai oleks saarlased ning üleüldse eestlased ilmselt kauemaks vabaks jäänud, kui oleks vaid ühte hoitud. Kui siiski suutsid saarlased ihuüksinda saata korda palju. Saarlaste iseloom on pärit just nendest võitlustest ega haihtu kunagi. Saarlased on ja jäävad kõige aktiivsemateks. Elan auga Saaremaa lähistel ning tunnen au nende vallutuste üle.