Eesti ajaloo pöördepunktid (0)

Eesti ajaloo pöördepunktid
Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi.
Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v’lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt kirjutatud.
Eesti keskaeg kestis 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Kõige tähtsam sündmus sel ajal oli minu arust 25 aastat kestnud Liivi sõda, mille tulemusel läks Põhja- ja Lääne-Eesti Rootsi võimu alla ja Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi Taani koosseisu.
Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegseriikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. See aeg kestis 1550-1800. Selle aja alguses hakkas lagunema Vana-Liivima riigidesüsteem ja Eestis ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist.
Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib sobida mitu varianti, näiteks Esimese maailmasõja algust, „Tartu renessanssi“ ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust, Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
Eestlased on selle 11 000 aasta jooksul saanud kõvasti kannatada, nad on olnud väga mitmete võõrvõimude all ja eestlasi on väga palju tapetud . Täielikult iseseisvad on eestlased suutnud olla väga vähe aega, arvestades seda, millal hakkas Eesti riiklus tekkima .