Eesti on meie endi nägu Iga riik on oma rahva nägu. Ka meie kodumaa Eesti, on meie endi nägu. Inimesed arenevad ja muutuvad ajapikku, nii on muutunud ka Eesti riik. Eesti on üks väike, kuid samas väga kauni looduse ja puhta välja nägemisega riik. Üks kauneimaid kohti Eestis on Lõuna- Eesti, oma orgude ja küngastega ning puutumata loodusega. Kindlasti on meist igaüks kaasa aidanud sellele, et Eesti oleks just niisugune. Mõni rohkem, mõni vähem. On korraldatud erinevaid kampaaniaid Eesti puhtana hoidmiseks ,,Teed puhtaks," ,,Teeme ära" jpm. Inimesed võtsid neist kampaaniatest üpriski aktiivselt osa. Oli märgata, et Eesti tee ääred ja metsa alused muutusid tunduvalt puhtamaks. Inimesi Eestis on erinevaid. Kuid enamjaolt on inimesed meie riigis töökad, tugevad, tasakaalukad, arenemisvõimelised, kokkuhoidvad ja sallivad. Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest...
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonn...
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Ko...
Meie riik ja rahvas minu silmade läbi. Eesti riik on meie, eestlaste riik. Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii? Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus, ootame oma talente koju. Viimane loosung on ,,Maale elama!" Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid, kes eristuvad tavapärasest massist enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda. Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt ...
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim ...
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse...
Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, o...
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga. Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskm...
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas t...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
Kodanikust algab riik Riik, kultuur, keel, poliitika -loetelu on pikk ning kõiki ühendab omavahel rahvustunne, milleta ei saaks olla ühtset riiki ega kogukonda. Selleks, et riik toimiks on vaja ühtseid õigeid otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda! Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootli...
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainl...
Eesti tulevikule mõeldes Kogu maailm on muutumas. Nii on muutumas arusaam vabadusest, õiglusest kui ka majanduslikust toimetulekust. Oleme küll euroopa liidu liige, iseseisev Eesti vabariik, meie rahvaarva on üle 1,3 miljoni elaniku. Samas ka tänases päevas tehakse kokkuvõtteid minevikust ja luuakse vaateid tuleviku suhtes. Millised on aga need probleemid, millega tuleb Eestil tegeleda tulevikus? Meie keel ja kultuur on olnud meie uhkuseks läbi aastasadade. On juba Kristjan Jaak Peterson öelnud "Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Oleme oma keele ja traditsioonide jägijad. Samas keel on muutunud, on muutunud kultuur ja üha vähemaks ja inimesi kes püüavad seda kõike hoida. Üha enam tuleb elus suheldes välismaailmaga kasutada teisi keeli- see jätab jälje meie keeled ja kultuuri, sest suuremad kultuurid mõjutavad meid. Ma arvan, et tulevikule mõeldes ...
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Miks tasuda makse ausalt? Paljud arvavad, et maksudest kõrvale hiilimine ja riigi petmine on kaval tegu, kuid tihti kaasneb sellega lisakohustusi, stressi ning ka trahvid, kui see kõik peaks välja tulema. Tegelikult on suuremas osas mitmed maksud loodud inimeste heaolu pärast ning nendest hoidumine on endale halva tegemine. Eestis on rohkelt teenuseid ja riiklike funktsioone, mida riik pakub inimestele tasuta. Selle kõige eest maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks,...
Presidendi kõne Presidendi kõne oli tõeliselt riigimehelik. Toomas Hendrik Ilves ei hurjutanud kedagi, vaid osutas lahendusvõimalustele, kuidas saaks nii riik olla oma elanikele kodusem kui meie kõik inimestena suuremad ja suuremeelsemad. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust. Tänavune presidendi kõne ei olnud just kõige õnnestunum. Kui tegeliku võimuta president on formaalselt siiski riigijuht, siis oleks oodanud, et ta pöördub oma kõnes riigikogu ja valitsuse poole, et need astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks, Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks. Jääda oma kõnes nii leebeks ja üldsõnaliseks praeguses Eestis, kus probleeme ja hädasid on kuhjade viisi ning kus järjest suurema kahtluse alla seatakse ka eesti keele...
Globaliseerumise mõju Eesti kultuuril Globaliseerumine on kaasaja maailmas üks kõige suuremaid püsivaid muudatusi põhjustav protsess, mis hõlmab nii poliitika, majanduse, tehnoloogia, ökoloogia kui kultuuri valdkondi. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas nn. globaalne küla. Rääkides kultuurist, saab ütelda, et see on sündinud ühes kindlas kohas ning alles seejärel - pidevalt muutudes ja arenedes, kuid äratuntavaid ühiselemente säilitades - valgunud üle maailma. Mõnikord arvatakse, et ka globaliseerumine viib välja ühiste kultuurielementide omaksvõtmisele kogu maailmas. Seega saab globaliseerumist teatavate mööndustega käsitleda kultuuridifusioonina, mis aga, haarates kogu maailma, suunab kõiki ühtmoodi ja takistab mitmekesisust. Ajakirja Foreign Policy ja konsultatsioonifirma A.T. Kearney koostatud globaliseeru...
Essee Internetivabaduselt esimene Elada internetivabaduselt juba kolmandat korda esimeseks valitud riigis, on päris uhke tunne. See, et Eesti on ületanud milleski endast mitmeid kordi suuremaid riike, juba kolm korda, on päris hea saavutus.20 aasta tagusest väikesest ja vaesest Ida-Euroopa riigist on saanud kübermaailma ja e-valitsemise liider. Keegi meist ei kujutaks arvatavasti ette elu ilma interneti ja arvutiteta. Eestis toimib internet üle kogu riigi, nii võid sa internetis olla kodus, koolis ja ka metsas. Suure interneti kasutajate arvu, laialt levinud e-kaubanduse ning inimeste ja organisatsioonide igapäevase elu osaks muutunud e-valitsuse teenustega on Eesti eeskujuks, kuidas vaba internet muutub ühiskonna arengu mootoriks. Piirangud interneti sisule ja ühendustele on Eestis ühed maailma leebemad. Sellest hoolimata on tugevate isikuandmete kaitse seaduste tõttu mõningaid ...
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt...
Keeles on rahva elujõud Eesti keelt kõneleb veidi üle miljoni inimese, mis tundub maailma suurima kõnelejate arvuga mandariini keele taustal imeväiksena. Kuid nagu vene kirjanik Lev Tolstoi on öelnud: „ Keel on rahvuse hing“. Selle püsimajäämisel on ainuroll meie endi ühtsusel, elujõul ning sellel, kui suurt vaeva näeme keele säilimise ning edasiviimise osas. Eesti keel on üks ilusamaid ning tublimaid keeli just seetõttu, et see on üle pidanud elama nii mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning i...
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aeg...
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi ...
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on ...
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Tihtipeale on meil tarvis mingit sorti õnnetust või sündmust, et mõista, mis on meile meie elus tõeliselt tähtis, kellest me tegelikkuses kõige rohkem hoolime ja mis meile enim korda läheb. Nii imelik kui see ka pole, kuid tõsiasi on see, et enamus tragöödiad lähendavad omavahel inimesi. Tragöödiad panevad meid mõtlema meie elude üle, kellena me siia maailma sündinud oleme, milleks me eksisteerime ja mis eesmärk üleüldse meie eludel on. Sageli teeme me tähtsaid ja ka vähetähtsamaid otsuseid enne pikemalt järelemõtlemata. Me ei mõtle alati sellele, mis tagajärgi meie otsused ja teod endaga kaasa võivad tuua. Öeldakse, et ´´vigadest õpitakse´´. Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. ...
32. Keskkool Britmarii Kroon KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Tallinn 2010 SISUKORD TIITELLEHT ............................................................................................................. 1 SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISU ......................................................................................................................... 3 - 4 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................... 5 -2- KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Ameerika koomik ja tsiviilõiguste eest võitleja Dick Gregory väidab: ´´Poliitikute lubadused on tihti nagu abieluvanded. Kandidaat esitab need suhte ...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suud...
“Eestlaste maa” Hellar Grabbi Teos, mille valisin, “Eestlaste maa”, räägib ajaloost ja poliitikast väga ausalt ja otsekoheselt, mitte läbi tsensuuri. Tekstid on jutustavad, kirjeldavad, enamus neist on ajakirjanduslikud. „Eestlaste maa“ kajastab 1953-2003 ajaloolisi, poliitilisi sündmustikke ning annab edasi mälestusi. See ongi minu arust Eesti mõttelugu, mõttelugu vanemast ajast, mis paneb tundma veelgi rohkem austust ja armastust oma riigi vastu – tänulikkust, et selline riik nagu Eesti eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei tähenda, et ta kunagi Eestisse ei oleks tagasi tulnud, 1968.-1977. aastatel veetis ta oma elu Eestis. „Vaba Eesti“ toimetajaks oli ta 1955-1964 ning „Mana“ toimetajaks 1965-1...
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale...
LISA PEALKIRI Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult ...
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga ha...
Eutanaasia poolt ja vastu Maa on planeet, kus elab üle seitsme miljardi inimese. Selline rahvaarv tekitab suhteliselt väikesel ja aina kahanevate ressurssidega territooriumil pidevalt uusi probleeme. Probleeme on erinevaid ja väga palju. Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sel...
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar,...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Haridus kui vahend eesmärgi saavutamiseks Referaat-essee Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Haridus - eesmärk või vahend.......................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:......................................................................................................6 Sissejuha...
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks. Tänapäeval asendab neid televisioon. Võimalus teha kõike seda kodust lahkumata. Vaja on ühte nupuvajutust ja terve maailm on meie ees valla. Teave, mis rahvani jõuab pole alati olnud nii mitmekesine. Televisiooni algusaastatel näidati peamiselt kultuuri saateid ning dokumentaalfilme. M...
Referaat Koolipoisid Eesti Vabadussõjas Koostaja: Kristel Laurits Juhendaja: Viivi Rohtla 11 H klass Lähte 2009 1. Sisukord 1. 1 Sissejuhatus................................................................................................... .......................3 2. Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas............................................................................4 2.1. Kuhu koonduti ehk suuremad keskused.............................................................................4 2.2. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe........................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest...............................
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president...
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud e...
Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooni...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta. Kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas need kõik on kütused, mida põletades muudame enda elu kordades lihtsamaks. Me ei pea enam jalgsi hommikul kodunt kooli minema vaid võime kasutada ka autot. Auto on masin, mille leiutas 19. sajandi lõpul Carl Benz. 2...
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Ees...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
annaabi.ee 
