10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sillu
Õppematerjali autor
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab
inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad....................................................................
geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km)
saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest.
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid