Eesti on meie endi nägu (2)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna

Ühiskonnaõpetus

7

doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema

Ühiskond

8

docx

Avaliku halduse esseed

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest

Avalik haldus

13

docx

Infoühiskond: tööstusühiskond

Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda.

Majandus

34

docx

Ühiskonna majandamine

(Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, · Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“) o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556

Ühiskond

6

rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Autor ei taha öelda, et Euroopa oleks arengus maha jäänud. Kindlasti mitte. Lihtsalt edasimineku inertsikese on liikunud mujale, üle Atlandi. Tõsi, ülikoole ja uurimiskeskusi on meilgi ja samavõrd häid (CERN, ESA); pealegi pole õppeasutuste headust mõtet mõõta nobelistides (kuigi, ei saa jätta märkimata, et seal on USA tugevalt ees). Võrrelnud aga nendesamade õppeasutuste rahastamist siin- ja sealpool ookeani, võib hetkeks mõttesse jääda ... Maailm meie ümber muutub kiiremini, kui ta seda seni teinud on. Veel mõni dekaad praegusega sarnanevat seisatust-mõttepausi ja eurooplane võib leida end eeslina eesminejate tolmupilves. Tuleb valida vaade ning mis tähtsam, seda tuleb teha hoolikalt, aga ruttu. Ja kui korraks juurdlema jääda, polegi see väga keeruline. Tugev religioon on «võetud», vaadakem ainult itta (tõesti, mis jääb üle sotsiaalsel süsteemil, kus puudub isegi sõna, tähistamaks ilmalikkust);

Eesti keel

35

doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (2)