Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pagulased, poolt või vastu? (0)

1 Hindamata
Punktid
Pagulased , poolt või vastu?
Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne . Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi . Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte.
Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku.
Nagu sai mainitud , siis on see teema meediakanalites päevakohane ja paljud poliitikud ja erakonnad avaldavad enda arvamusi ja seisukohti. Näiteks sotsiaaldemokraatide üks juhte Sven Mikser arvab , et peaksime pagulasi aitama , ta üritab kaitsta sõjapõgenikke ja räägib, et pagulasi süüdistatakse Pariisi terrorirünnakutes, milles arvatakse, et süüdi ei ole sõjapõgenikud ( http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid-terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/ ). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur , kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad immigreeruda, vajavad tõepoolest kaitset, kuna olukord nende koduriikides ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda ( http://www.reform.ee/uudised/suhtumine-pagulastesse-on-meie-endi-teha ). Vabaerakond räägib Delfi artiklis, et saabuvad pagulased tuleb vastu võtta ja ühiskonda integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid , mitte majanduspõgenikud ( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakonna-avaldus-pagulaste-teemal-saabuvad-pogenikud-tuleb-uhiskonda-integreerida-ja-selle-tarvis-tuleb-raha-juurde-kusida?id=71676713 ).
Kindlasti on pagulaste vastu kõige tugevamalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, nad on korraldanud ka mitu protestiaktsiooni. EKRE väidab, et kui me kehtestame pagulaste ümberjagamiseks kvoodid, siis anname käest ära otsustusõiguse selle üle, kui palju tuleb tulevikus pagulasi Eesstisse elama ( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-kontroll-pagulaste-vastuvotu-ule-peab-jaama-riigile?id=72410961 ). Keskerakond on kindlalt pagulaskvootide kehtestamise vastu, nemad leiavad, pagulaste abistamisega tuleb tegeleda kohapeal ja lahendus tuleb leida konflikti lähipiirkonnas ( http://www.postimees.ee/3224797/keskerakond-on-pagulaskvootide-kehtestamise-vastu ). Sven Kivisildnik, kes on kirjanik ja poliitik , on ka pagulaste vastu, oma artiklis räägib ta, euroliidu süsteem on kokku jooksnud. Ta sõnakasutus on üsna julm ja ta ütleb :“Ma ei taha illegaale. Mul ei ole neid vaja, mul ei ole mingit orjapalka maksvat ettevõtet, kus inimesi alandada ja ekspluateerida.“ Artiklit lugedes jääb mulje, et Kivisildnik on multikultuuri vastu. ( http://iseseisvuspartei.ee/2015/09/18/kivisildnik-sotsialistliku-pagulasutopismi-krahh/ )
Inimestega manipuleeritakse meedias väga palju. Pagulaste pooldajad räägivad, et nad sisserändajad on hea ja odav tööjõud, nad teevad mustemaid töid, mida meile ei meeldi teha. Sõjapõgenike vastased inimesed levitavad jutte, kuidas nad pagulased vägistavad ja panevad toime kuritegusid . Kardetakse ka, et pagulaste tulekul suureneb terrorism .
Mina arvan, et pagulasi tuleks aidata, eriti neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Loomulikult ei saa neid võtta Eestisse piiritult, arvangi, et tuleks seada piir. Teiste inimeste aitamine peaks olema inimlik tegevus ja leian, et elanikud, kes ei osale mitte kuidagi sõjas ja ei ole süüdi, ei peaks kannatma.
Pagulased-poolt või vastu #1 Pagulased-poolt või vastu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LauriA Õppematerjali autor
Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pagulasprobleemid maailmas
6
docx

Pagulasprobleemid maailmas

Pagulasprobleemid maailmas Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal. UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010

Globaliseeruv maailm
Pagulaste presentatsioon
30
pptx

Pagulaste presentatsioon

Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö

Ühiskond
Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele
18
docx

“Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele”

................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 8 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Mis pagulastest saab? • Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed.

Mikro ja makroökonoomika
Pagulased ja Eesti
2
docx

Pagulased ja Eesti

Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1 Pagulasi peljatakse varasemast vähem. okku 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%. 2 1 http://www.err.ee/603090/eesti-elanikud-suhtuvad-pagulastesse-varasemast- sallivamalt-ja-noudlikumalt 2 https://sputnik-news.ee/news/20161206/4111209/eest-elanike-suhtumine- pagulastesse-paranenud.html

Demokraatia, inimese õigused, parlament ja...
Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid
4
pdf

Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid

plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.Samuti on üha enam aru saadud sellest, et areng pole toode, mida saab eksportida. Mõistet „arenguabi” kasutatakse kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi voogude kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva riigi vahel. 4. Milles väljendub arengukoostöö?

Ühiskonnaõpetus
Pressisõber ja -vaenlane
18
pptx

Pressisõber ja -vaenlane

maist 2013 Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ta on töötanud ka Politseiameti Keskkriminaalpolitsei juhina ja Põhja prefektuuri prefektina.  Elmar Vaheri kasuks rääkis see, et tema juhtimisel on politseiamet muutunud meediale kättesaadavamaks ja liidu hinnangul võiksid tema meediasuhtlusest õppida teisedki politseiametnikud. Pressivaenlane 2015  Pressivaenlaseks valiti Rein Kilk.  Rein Kilk on eesti ärimees, kes tegutseb või on olnud tegev nii kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris kui ka metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilgile kuulub 50% toidukontsernist AS Pere ja Eesti suurim erasadam Pärnu sadam. Rein Kilk on 2003. aastast Eesti Sõudeliidu president.  Rein Kilgi puhul heideti ette, et ta on valmis kohtusse andma iga meediakanalit, kes teda kas või ainult mainib

Kirjandus ja ühiskond
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
46
odt

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

..................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi, küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183) Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne. Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada

Ühiskond
Pagulased
2
odt

Pagulased

Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun