Julgeolekuriskid tänapäeva maailmas (0)

LISA PEALKIRI
Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid?
Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm . Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka „häkkerid“. Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult rahast ilma, kuid kõige hullema stsenaariumi järgi võidakse teise isiku ID või IP alt häkkida mingi riigi süsteemidesse ja korraldada seal suurt majanduslikku kahju või konfidentsiaalse info varguse. Küberjulgeolek hakkab mängima maailmas aina suuremat rolli
Pärast külma sõja lõppu ehk Venemaa ja USA vahelist pingelangust, leidis maailm uued sõjapooled: vabamaailm ja terrorism . Võib öelda, et koos sõjaga terrorismile algas maailmas uus ajastu, mille alguspunktiks loetakse 2001.-se aasta 11. septembrit. Teadapärast lendasid siis New Yorgi kaksiktornidesse kaks reisilennukit, mille tagajärjel pilvelõhkujad hävinesid. Lisaks lendas kolmas lennuk Washingtonis asuvasse Pentagoni, mis on üks maailma kõige turvatumaid hooneid . Kas see päriselt ka nii juhtus on juba teine küsimus, aga pärast neid sündmusi kuulutas USA tollane president G.W. Bush terrorismile sõja, mis pole siiani lõppu leidnud. Siiani toimuvad terrorirünnakud üle maailma. Viimasel ajal pälvib palju tähelepanu islami äärmusrühmitus ISIS , keda kahtlustatakse ka pagulaskriisiga oma terroristide Euroopasse saatmises. Selle aasta jaanuaris toimus Prantsusmaal tulistamine , mille teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed. Õnneks Eestis pole veel sääraseid juhtumeid toimunud.KOKKUVÕTE
Eesti Vabariik kulutab 2% oma sisemajanduse koguproduktist sellele, et tunneksime ennast tänaval kõndides või õhtul peale tööd või kooli kodus telekaees istudes turvaliselt. Kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis läheb meil enda kaitsmisega raskeks. Sellejaoks oleme me liitunud NATO ja Euroopa Liiduga, kelle kaitse all on meie ja ka teiste liiduriikide ellujäämise võimalus tunduvalt suurem. Küberrünnakute kaitseks on Eestisse rajatud NATO küberkaitsekeskus. Üks võimalus inimesi kaitsta on korraldada seminare ja tunde, kus räägitakse vastaval teemal ja ehk ka katsetatakse praktiliselt. KOKKUVÕTE
Muidugi on ka teisi ohte, mis meid varitsevad selles enamjaolt omakasupüüdlikus maailmas. Viimasel aastakümnel on suuremat rolli hakanud mängima küberkuritegevus, mis ei nõua isegi inimese füüsilist kohalviibimist. Terrorism on tugevalt seotud usuga, ning kuna usk on olnud sõdade põhjustajaks läbi ajaloo, siis on sellele raske lahendust leida.