Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI MUINASAEG". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, rooma, asva, kokk, kammkeraamika, tollal, ehte, skandinaavia, uskumus, lust, nõusid, lool, rauaaeg, rauaaja, relvi, viikingiaeg, novgorodi, kaubateed, araabia, linnused, vürst, hõim, kallast, toiminguid, kiviaeg, pulli, tali, tööriistad, tundsid, vibu, maasse, ilmumine, volga, süvendatud, kalapüügi, nöörkeraamika, venekirveste, kangastkandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Miks oli raua kasutuselevõtt suurem muudatus inimkonna ajaloos, kui seda oli pronksi sulatamise oskus? (500 e.Kr)Asustus laines, vara tekkis juurde
Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader. Kivikirstkalmed, osutab nihetele uskumustes. Olid tekkinud rikkamad ja vaesemad. Rauaaeg (500a eKr- )mitu saj udrast rauaaega, enne kui õpiti rauda sulatama kohapeal, soomaagist. Raua ulatuslik levik I at esimesel poolel, rooma rauaaeg, sest langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored
kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et see on esimene märk sellest, et Eestis olid asuald ja käis elu. See on esimene teadanne sellest, et Eestis olid asulad. *Vanim säilinud Eesti kirjalik mälestis on paavsti Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. *Üks peamisi kirjalikke allikaid on Läti Henriku kroonika. Too kroonika annab kõige
KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa,
viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik vase ja tina looduslik puudumine. · Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. b. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused: · Kindlustatud asulad Asva Saaremaal, IRU Tallinna lähedal. · Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). · Vanimad muistsete põldude jäänused Saha-Lool Maardu järve ääres kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi. · Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) arvatavasti
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi
talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800
· Algas kihelkondade maakondadeks muutmine, neid oli 8: * Virumaa *Rävala * Järvamaa * Harjumaa * Läänemaa *Saaremaa *Ugandi *Sakala · Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad · Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess KIVIAEG Perioodi nimetus Mesoliitikum Neoliitikum Kultuur/aeg 9000-5000 ekr Kammkeraamika Nöörkeraamika Kunda kultuur 4000 a ekr 3000-1500 a ekr Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel
(rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas
2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2
saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) 2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering :
materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse
9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn. Kunda kultuur korilus, küttimine. elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2- 4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula kultuur territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud,
1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8
1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8
Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks
Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused:
hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad
monarh- ainuvalitseja, kes nõudis jumalikku austust Aleksander Suure maailmariik ja hellenistlikud riigid (täienda joonist peale väljaprintimist õp lk 31 abil) II VANA-ROOMA AJALUGU Viited Kaardid lk 34-37 ,,Üldajalugu´´ ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50- 51) ja 11 (lk 56) Teemad Itaalia geograafilised olud ja rahvastik (võrdlus Kreekaga). Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas- Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar (VÕRDLUS- Kreeka oli mägine ja sellepärast see riik ei olnud ühtne(seal olid linnriigid), aga Itaalias on vastupidi ehk ühtne riik). Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem
1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur
Pronksiaeg 1800-1100 eKr Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu, relvi ja ehteid. Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes, rajati esimesed põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Saaremaal ja rannikualadel ehitati ka kindlustatud asulaid, kus tegeleti kaubanduse ja pronksivalamisega. Eesti sai tugevaid mõjutusi Skandinaavia pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi.
Muinasaeg Kiviaeg Eesti ajaloo kõige pikem periood. Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega
on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima.
laensõnad jms. d) Muinasaja periodiseerimine aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. - Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg - Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom.
loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast
KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi: KESKAEG Alates kaotusest muistses vabadusvõitluses
järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani-rajati Soomeni ja Loode- lõunas Alpideni-asulad
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet
annaabi.ee 
