HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikaka...
Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui
Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on k...
EESTI KEELE KT TULETISED: *nimisõnaliited: · väljendavad tegevust: väljendavad isikut või asja: -mine, lugemine -ja, lugeja -nu, eksinu -us, võistlus -lane, eestlane -tu, kirjutatu -u, arutelu -nna, tallinlanna -r, lendur -e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne...
Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide s...
juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. Menüü 20-le (turismigrupile) Külmad suupisted: o Keedetud ja täidetud munad o Soolatud heeringas sidruniviiludega o Maksaterriin o Erinevad kastmed ja salatid o Tatrapliinid o Juustuvaagen Menüü 20-le (turismigrupile) Soojad suupisted: o Soojad juustu- ja singivõileivad o Pudrud o Praetud härjasilm soolalihaga Magusad toidud: o Kuumad pannkoogid/vahvlid o Puuviljavaagnad ning taldrikud (marjad) Joogid: Kali, kohv/tee, alkohoolsed joogid Buffetlaua planeering Laudade vajadus: 5 lauda + (3m pikk, 1.7 m lai) - külmade ja soojade suupistete jaoks, jookide jaoks, puuviljalaud + eraldi nõude ja söömisriistade jaoks. Linad ja seelikud: 5 aluslina ja 5 laudlina ning 5 seelikut, igale lauale seelik. Lauakaunistused: Lillebuketid, küünlad koos
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? ...
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt
· Kasvab karjäärides, metsaservadel, rannikul, naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja)
MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad Valmistamiseks kasutatakse tä...
1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse võileibade keemiseni ja sellele katteks, lisatakse äädikas, 1 l serveeritakse ...
niiskemal mullal kasvavad hästi ka päikesepaistel, võivad kasvadad ka varjus. Vajavad sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda. Kuival liivmullal jäävad kiduraks. Hostad on väga pikaealised talvekindlad püsililled, mille dekoratiivsus aastatega vaid suureneb. Hostad on oma ilusate lehtedega nägusad püsilillepeenras, ääristamena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Hosta lehed leiavad tihti kasutust lilleseadetes. 9. Härjasilm Härjasilmad kuuluvad tuntumate aia- ja loodustaimede hulka, mida aedades laialdaselt kasvatatakse. Valgete õitega sortide kõrval armastatakse ka värviliste õitega roosat neitsikummelit. Neil taimedel on kandiline, vaoline vars, mis ülaosas on lehtedeta ja paljas. Juurmised ja alumised lehed on pikarootsulised ning kujult äraspidimunajad, täkilised, ülemised lehed aga rootsutud, piklikumad ja saagja servaga. Korvõisikud paiknevad varre tipus üksikult
§ Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies)
ajal kergesti läbikuivavad. * Põhjavesi on neil aladel sügaval ning seetõttu paljudele väikestele taimedele kättesaadaval. Seetõttu kasvavad seal lubja- ja kuivalembesed taimed. 1. Harilik mänd 3. Arukask 2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õppekava REFERAAT Teekummel Juhendaja: Marianne Olbrei Koostas: Signe Vois Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TEEKUMMEL............................................................................................................ 4 KASVATAMINE......................................................................................................... 5 KUMMELI RAVI OMADUSED..................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................
ja muna kollasele 29-36%.Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. 5 Muna kvaliteet Vanem muna on maitsvam. Kindlasti üllatute, kuuldes, et muna saavutab parima maitse alles 20 päeva pärast munemist ehk umbes 18 päeva pärast pakendamist; ka annab sellises vanuses muna kõige parema küpsetustulemuse. Ainsana vajavad väga värskeid mune härjasilm ja upumuna. Nii on kõige õigem mune tarvitada päev-paar enne kasutustähtaja lõppemist, milleks on üldjuhul 21 päeva munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. 6 Muna säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel
põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna Siberis, põhja Mongoolias, Amuuri regioonis, põhja Hiinas, Koreas ja Jaapanis. > See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. > Nad lendavad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel. > Enamasti liiguvad öösiti. Küsimused 1. Elutingimused niidul (2) 2. Mis on toiduahelates valesti? 3
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Romsteek Veiseliha, 2 cm paksused Praamine Külmad võid, välisfilee viilud, portsjonis 1 praetud liharoogade viil, 150-180g, lisandid paneeritud Portsjontükiline Biifsteek Veiseliha, 1,5-2cm paksused Praadimine Härjasilm, praetud sisefilee viilud, portsjonis sibulad, praetud 150-180g liharoogade lisandid Antrekoot Veiseliha, Portsjontükiline Praadimine Praetud turjatükk ja filee 1,5-2cm paksused liharoogadele viilud, 150-180g sobivad lisandid
Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce
Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike. · Väga suurte lehtetega dekoratiivsed taimed. · Õied on valged või roosakad. Õitsevad juunis-juulis. · Poolvarjus kuni varjus, eelistab huumusrikast, parasniisket vett läbilaskvat mulda. · Saab kasvatada veekogude kallastel, varjupeenras, puude all. · Pikaealine ja talvekindel! Sobib avalikele haljasaladele. Suur härjasilm Leucanthemum maximum Suur härjasilm Leucanthemum maximum · Kõrgus 25-60 cm. · Õitseb juuli august. Õied valged või kollased üldjuhul. · Sobib toitaineterikas vettläbilaskev muld. Suur tähtputk Astrantia major Suur tähtputk Astrantia major · Kõrgus 45-60 cm. · Õitseb juuni kuni august. Purpursed või punased õied. · Toitaineterikas niiske huumusmuld. · Väga pikk ja rikkalik õitsemine. Õied sobivad kuivatamiseks
Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, Kui sihitislik täiendsõna ei Akna avamine, põranda metsavaht märgi liigimõistet, vaid värvimine konkreetset üksikjuhtumit Põhisõna märgib hulka, Veetilk, saiapäts, leivaraas, määra, kogu kommikilo Ains om olev täiendsõna, kui Härjasilm, käoking, tekib uue tähendusega mõiste koolivaheaeg Ains om olev täiendsõna, mis Klassijuhataja (pole kindla, Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi ei märgi kindlat olendit, eset või määratletud klassijuhataja), määratletud nimisõna pesemine, traktori mootor, tädi nähtust, st on umbmäärane puuleht, pesupesemine (märgib kindlat olendit, eset, poeg
sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed; kuumad võid; marineeritud salatid; toorsalatid; Pooltoode Hakkmass Kuju, suurus, Kuumtöötlus Lisandid mass Hakkbiifsteek Naturaalne Ümmargune, 1,5 praetakse Praetud hakkmass cm paksune, vähjeses rasvas härjasilm, massiga 140- mõlemalt poolt. praetud sibulad, 150 g, portsjonis hakkliharoogade 1 lisandid Hakkliharull Nat hakkmass Ovaalsed, 8 cm Praetakse Hakkliharoogad pikkused, väheses rasvas e lisandid
Hügieen ei olnud korras,kui endal söögi ja joogi anumaid kaasas ei olnud,siis said suure tõenäosusega kõrtsis teise inimese sööginõud . Võõrastemajad on hästi sisse seatud.Soe tuba,hästi kaetud voodid ja hea supp,hästi maitsev loomaliha ja lonks õlu.Võõrastemajad,mis asuvad maanteede ääres postijaamade juures ,mis on mugavad,head ja loomulikult maksavad need raha. Söögist ja joogist 1276 aastast: Ebatavaliselt hea suitsulõhe 1805 aastast: värske härjasilm seda saab nimetada munakoogiks,mis oli maitsvam kui Eesti õllejuust,taldriku täis vähke Oli ka kohti,kus ei olnud mugav ja söök ei kõlvanud nii et ,see mis kaasa oli võetud söödi ära koos hapuks läinud õllega,tükk vana keetmata soolaliha,tänu tutvusele sai 10-ne kopika eest 100 vähki,mis oli väga odav . Eestlastest 1789-ndal pühade ajal pidutsevad nad meeletult,tee ääred on kõrts kõrtsis kinni ja igal pool oli pidutsevat rahvast
Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest puna...
metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit ■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas, kogu kommikilo ■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib Härjasilm, käoking, koolivaheaeg uue tähendusega mõiste ■ Ains om olev täiendsõna, mis ei Klassijuhataja (pole kindla, ■ Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi pesemine, märgi kindlat olendit, eset või nähtust, määratletud klassijuhataja), puuleht, määratletud nimisõna (märgib traktori mootor, tädi poeg st on umbmäärane pesupesemine kindlat olendit, eset, nähtust)
[6., lk. 159] 3.4. Kesalill Kesalill on tavaline põlluumbrohi, põldudel märksa levinum kui temaga sarnased valge karikakar,härjasilm ja teekummel. Erinevalt viimastest võib aga kesalill ka mererannikul kasvada. Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Kõige sagedasemaks hariliku kesalille kasvukohaks on aga kesapõllud, nagu ka tema nimest arvata võib. Karikakar, härjasilm ja teekummel on aga need taimed, kelleks kesalille väga sageli ristida püütakse. Nende nelja eristamine on juba sajandeid raskusi tekitanud, sellest annavad tunnistust ka arvukad laialt levinud ühised rahvapärased nimed. Kõige tavalisemad neist nimedest on kindlasti kanaperse ja kanapasalill, läänesaartel ka ätses. Need nimed on tarvitusel ühtviisi laialt kõigi nende nelja kohta. Kanaperse ja teised sarnased nimed on tekkinud nende taimede õite sarnasuse järgi:
liigsed valgud, mõjudes konserveerivalt ning parandades maitseomadusi ja mõruained muudavad maitset vürtsikamaks. Rahva seas on levinud eksiarvamusi, nagu annaks humal õllele tema kanguse või paneks peale joomist haavad mädanema. Ansekülas arvati, et kui humalate keetmise ajal suudad meelde tuletada üheksat palja peaga meest, siis saab "valju õlle". Humalaid keedeti eraldi pajas 1,5-3 tundi. Humala kõrval on minevikus kasutamist leidnud ka nt porss, kadakas, härjasilm, koirohi, sookail, piparmünt. Pärm Esimeses lastud lüpsikutäies rammusas virdes pandi käima pärm. Pärmiseente toimel kääritatakse virdesse tekkinud linnasesuhkur alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pärm - see on õlle meister. Selle õigeaegsest lisamisest ja muidugi kvaliteedist sõltus kogu õllelaari headus. Vanemal ajal kasutati õlle käitamiseks eelmisest õlleteost järelejäänud pärmisetet või
Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. EMASPÄHIK Põisik 97. tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad)
sibul, purusta küüslauk, kuubista paprika, tomat lohkudeks. Liha kuumas õlis, lisa sibul, küüslauk, paprika. Lisa liha ja kuum puljing. Lisa köögiviljad, kuumuta 20 min).*jambalaya. * pilaff. 28.kohupiimaroad-SOOJAD KOHUPIIMA ROAD, PRAETUD KOHUPIIMAROAD: kohupiimakotletid, kohupiimapallid. KÜPSETATUD KOHUPIIMAROAD: puding, vormid. 29. munaroad- KEEDETUD: koorega ja kooreta keefetud munad. Kulbis keedetud munad, keedetud omletid, muna hüübed, muna puder. PRAETUD: härjasilm, täidisega omlet. 30. keedetud liharoad- liha kuuma magedasse vette. 1kg liha kohta 1-1,5l vett. Kuumut keema ja siis hautatakse. Veis 2-2,5h Siga 1-1,5h 31.praetud liharoad-*rostbiif(väheses rasvas, 1-1,5 cm paksuseks). *böfstooganov. * biifsteek. * romsteek. 32. hautatud liharoad-pikitud liha, asuu, raguu, guljass, strooganov, pilaff, risoto 33. subproduktid keeled- kaabitakse puhtaks, pestakse, soolatakse. Seejärel külmavette keema (3-4h) kui on pehme. eemaldatakse keelenahk.
uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised. Miks puisniidud on nii liigirikkad? Suur liigifond Suur pindala ja lai levik Seesmine heterogeensus Madal konkurents Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel. Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas, pääsusilm, lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn. Külad ja heinategu Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem
1. Keedetud 2. Praetud 3. Friteeritud 4. Pariisi 5. Grillitud 6. Hautatud 7. Kartulipuder 8. Kauboikartul 9. Kartulivorm 10. Kartulipannkoogid 25. mis vahe on kartulipüreel, -pudrul ja tambil? Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud 26. nimeta 6 munarooga 1. Munahüüve 2. Munapuder 3. Härjasilm 4. Praetud muna 5. Omlett 6. Poseeritud muna 27. kuidas valmistatakse munaputru? 1. Sega jahu vähese piimaga, lisa lahtiklopitud munad, ülejäänud piim ja maitsesta soolaga 2. Sulata rasvaine pannil, kalla munasegu pannileja keeda kergelt segades läbi. EI TOHI PRUUNIKS LASTA! 3. Serveeri kuumalt, peale puista hakitud maitseköögivilju. 28. nimeta 3 soolast kohupiimarooga 1. Kohupiimasalat 2. Sõir 3. Kohupiimakotletid 29
Ramet Aaslina, väike robirohi Valge kastehein, suur Võsaülane,kuutõverohi, h. raudrohi, üheaastane(annuaalne) aruluste, käbihein sinihelmikas h.hiirehernes, pune Ramet Karuputk, punane Aasristik, kerahein, h. Lamba-aruhein, Nurmikas,lillakas kaheaastane(benniaalne) pusurohi Nurmikas härjasilm, imekannike Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke, mitmeaastane(perenniaalne lubikas ) Põllumajanduslik poolsüstemaatiline jaotus: 1.Puitunud taimed 2.Liblikõielised 3.Teised rohundid 4.Kõrrelised 5.Lõikeheinalised ja loalised Funktsionaalsed tunnused:
8. Mitmuse omastavas olevad kahesilbilised sõnad kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. NT: õpetajate tuba, vigade parandus, mäestike tipud. 10. Kui omavahel liidetakse kaks nimisõna, mis saavad täiesti uue tähenduse tekib uus mõiste, siis kirjutatakse nad omavahel kokku. NT: härjasilm, varsakabi, sõrmkübar, rahvastepall, lapsepõlv, pikkpoiss. 11. Kui täiendsõnaks on kuude või ilmakaarte nimetused, siis kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: augustisündmused, idapiir, idatuul, lõunakallas, maikuupäev, aprillirahutused. 12. Põhisõna maa kirjutatakse täiendsõnaga kokku. NT: kõrvemaa, soomaa, Rootsimaa. Harjutus: Metsatee, poisi mobiil, maasikatort, lõunatuul, saksa keele vihik, keelevihik, ema palitu,
köögiviljasahtlis. Munade läheduses ärgu olgu terava- või tugevalõhnalisi toiduaineid, isegi mitte puuvilju, sest muna hingab läbi koore ning võtab külge mitte ainult lõhnu, vaid ka maitseid. Vanem muna on maitsvam. Muna saavutab parima maitse alles 20 päeva pärast munemist ehk umbes 18 päeva pärast pakendamist; ka annab sellises vanuses muna kõige parema küpsetustulemuse. Ainsana vajavad väga värskeid mune härjasilm ja upumuna. Nii on kõige õigem mune tarvitada päev-paar enne kasutustähtaja lõppemist, milleks on üldjuhul 21 päeva munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine
Istutada puudealune ja- vahele, pinnakate kallakutel, väiksemadtel pindadel, kalmistul https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/i gihali.jpg&imgrefurl=http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3 70&w=530&t Suureõieline härjasilm (Leucanthemum x superbum) Pärit Euraasiast, perekonnas u 70 liiki, püstine puhmik, 50-80 cm Kasvukoht päikeseline Pinnas viljakas, parasniiske Õitseb juuni-kuni olenevalt sordist septembrini, suured valged kuni kreemkollased korvõied, lehed tumerohelised, taim on talvekindel Paljundamine jagamise teel Istutada loodusliku kujundusega aeda Sorte ,,Beethoven", ,,Christine Hagemann", ,,Broadway Lights", ,,Spoonful of sugar", ,,Spellbook
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgan...
4. rohevetikate teke 10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29. Autotroofsed bakterid saavad oma energia? Fotosünteesist enamasti... Eksamiküss! 30. Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral) eksamiküss! .... riiki, näiteks ...... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal Taimeriik hmk Rohevetiktaimed liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest
vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaupa nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniuks külmikusse vajutise alla seisma. Maitsestunud fileedest lõigatakse sabapoolsest osast alustades õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena või külmalaual. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Härjasilm Tervelt praetud muna mida praetakse väheses rasvas. Muna lüüakse lahti otse kuumale pannile ning praetakse ainult ühelt poolelt kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks
ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad,
ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga, parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht- pehmemad Kortslehed- lambakarjamaal hea Hapuoblikas- Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv. Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid- olemas fotosünteesiv aparaat, kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust
mustanahalistest (ingl black people), pidades silmas kõiki Aafrika päritolu inimesi. Bioloogiliselt pole sellist rassi aga olemaski, aafriklased jagunevad mitmetesse rassidesse. Sotsiaalselt omistatud tähendus võib muutuda mitte ainult ajas, vaid ka ruumis. Ühtedes oludes tundub mingi asi normaalne ja õige, teises kohas aga mitte. Nüüdisfilosoof Zygmunt Bauman on kasutanud selle seletamiseks näidet härjasilmast: kaunilt taldrikul serveerituna tundub see ilus ja esteetiline, aga kui härjasilm kukub vaibale, muutub see pahaks, räpaseks. Analoogiliselt reageeriti ka esimestele teistest rassidest immigrantidele, kes saabusid USA-sse või siis mõnda koloonia metropoli (näiteks hindud Londonisse). Kuna rass on mõtteliselt loodud kuvand, mis rajaneb inimeste veenmisel, siis määrab suhtumise rassi see, millisena teda kujutavad ühiskonna mõjukamad grupid. Samastumise aluseks võib olla ka rahvusriik või ulatuslikum piirkond maailmas. Näiteks
alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) · Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar · Sugukond naistepunalised · Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) · Sugukond pajulillelised
alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar Sugukond naistepunalised Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) Sugukond pajulillelised
kasutati kellukaid kangaste värvimiseks , nad andsid rohelist värvi. Tavalise Harilik Harilik Võilill, Kapsas, Käoking, kollane mad tihashein, sinisukk, takjas, lillkapsas, käoking, siumari, sugukon valge suureõieline härjasilm, brokoli, salu-siumari, na liigid iminõges kellukas karikakar, kaalikas, naeris, võsaülane, eestis (kurekatel), kassikäpp, redis, raps. kollane ülane, ümaralehin hunditubak metsülane, harilik e kellukas, as, raudrohi kurekell, harilik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
