• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, ...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanra...
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja ava...
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süstee...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi pool...
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänem...
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sün...
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 Anti välja lõun...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Institu...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud....
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõttev...
Reformatsioon- kirjakeele kujunemisest Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu al...
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suulin...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeel...
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valg...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625p...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilas...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 199...
annaabi.ee 
