50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keilikeseke
Õppematerjali autor
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist.
Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.
Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat, mis sisaldab teavet
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 7 keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse. Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid