Miniuurimus soome keelest (1)

Nõo Reaalgümnaasium

Keili Helekivi
10.c klass
Uurimistöö
Soome keel
Nõo 2015
Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud , iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163).
Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja seega on kaugemateks sugulaskeelteks nt ungari, neenetsi ja saami keeled. Kusjuures viimasest kolm: mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel on ametlikud vähemuskeeled. (Soome keeled, 2015)
Enamik soomlasi oskab lisaks emakeelele ka inglise keelt. Kuna sisserändajad moodustavad üle 4% Soome elanikkonnast, on levinud ka saksa, rootsi ja prantsuse keel, vähem aga eesti, vene ja norra keel. Suurimad sisserändajate rühmad moodustavad venelased , eestlased, rootslased, somaallased ja endise Jugoslaavia rahva esindajad, leidub tatari keelt rääkivaid vähemusi. (Soome, 2015)
Soome ladina tähestikul põhineval tähestikul on mitmeid rootsi ja saksa täiendusi. Nii moodustavad selle 28 (+3) tähte.
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö
Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015)
Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela-soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014)
Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014)
Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase ( relv ), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea maitse ja ilus ülikond ). (Sõnade erinevad tähendused, 2015)
Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus:
1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „ Kalevala “. (Zetterberg, 1991, lk 6).
1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus ametlikuks asjaajamise keeleks . (Samas, lk 7).
1920. aastal loodi kirjanduslik rühmitus „Tulekandjad“. (Samas, lk 74).
1937.aastal kuulutati Soome keel Helsingi ülikooli ametlikuks keeleks. (Samas, lk 56).

KASUTATUD ALLIKAD

Soome. (6. oktoober 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome
Soome keel. (20. detsember 2014. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel
Soome keeled. (26. juuni 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keeled
Soome tähestik. (11. mai 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_t%C3%A4hestik
Sõnade erinevad tähendused. (23. oktoober 2015. a.). Allikas: Keskkonnaameti kodulehekülg : http://www.keskkonnaamet.ee/public/Sonade_erinevad_tahendused.pdf
Zetterberg, S. (1991). Iseseisva Soome ajalugu. Tallinn: Perioodika .