Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VADJALASED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
VADJALASED
Hele Koppel 10t. Klass
ARVUKUS
 2002. aastal elas neid 73.
 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast.
Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68.
 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast,
keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem.
ASUALA
 Vadjalased on isurite kõrval
Ingerimaa. Nad on praeguse
Venemaa Föderatsiooni
Leningradi oblasti
Kingissepa rajooni
põlisasukad.
 Ajalooallikate, keele- ja
arheoloogiaandmete kohaselt
on vadjalastega asustatud ala
ulatunud varasematel
ajajärkudel kaugemale nii
lääne-, ida- kui ka
lõunasuunas
KEEL
Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome
keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim
sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks
– maa tšeeli).
Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning
kukkusi ja kreevini murret.
praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad.
Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog
Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele.
Kasutatakse ladina tähestikku.
Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930.
ELATUSALAD
 Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on
maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud
ka kalapüügiga.
 Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud
Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand
Venemaa vadjalastest linnades.
AUTONOOMSUS
 Vadjalased asetsevad
autonoomsetes piirkondades.
PILDID
VADJALASTE LIPP VADJALASTE VAPP
PILDID
VADJALASTE VADJALASTE
SÕNARAAMAT RAHVARIIDED
KEELTE SUGUPUU
KASUTATUD ALLIKAD
 http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased#Ajalugu
 http://www.fennougria.ee/?id=10525
 http://annaabi.ee/mutual.php?matid=26786-vadja
lased&close=1
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=
&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCEQFjAA&u
rl=http%3A%2F%2Fmiksike.ee%2Fdocs%2Fref
eraadid2007%2Fvadjalased_kasparkaegas.d
oc&ei=b7VfVM3YGJfZao3igbAO&usg=AFQjCNH6
o0XoR9rUGt0AEYvidyJFT5YAkQ&sig2=AU295xg
yAD7LxZaBjAUkoQ
https://www.google.ee/search?newwindow=1&b
iw=1366&bih=624&tbm=isch&sa=1&q=vadjalast
Vasakule Paremale
VADJALASED #1 VADJALASED #2 VADJALASED #3 VADJALASED #4 VADJALASED #5 VADJALASED #6 VADJALASED #7 VADJALASED #8 VADJALASED #9 VADJALASED #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piuksu04 Õppematerjali autor
see annab lühikokkuvõtte vadjalastest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vadja keel ja vadjalased
8
docx

Vadja keel ja vadjalased

Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ....................

Kirjandus
Vadjalased
9
doc

Vadjalased

Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud

Eesti keel
Vadjalased
9
doc

Vadjalased

läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka.

Eesti keel
Referaat-Vadja keel
2
rtf

Referaat, Vadja keel

Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks ­ maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest

Eesti keel
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun