Konspekt: Eesti II maailmasõja ajal (0)

MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
BAASIDELEPING – 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal
JUUNI 1940 – Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis „TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI“ ja seadis ametisse kuuleka „rahvavalitsuse“, etteotsa pandi Johannes Vares- Barbarus . Juulis järgnesid Riigivolikogu „valimised, „valida“ sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate
ENSV – kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament ) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile , katkestati igasugused välissidemed.
MASSIKÜÜDISTAMINE – 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest. Naised, lapsed, vanurid – Siberisse, mehed – vangilaagritesse (enamus hukkus).
MAJANDUSREFORM – natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, talude max suuruseks sai 30 hektarit, suurematest taludest tehti äralõikeid, mille said uusmaasaajad.
RAHAREFORM ja järsk hinnatõus – elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus.
VENE-SAKSA SÕDA – puhkes 22.06.1941, 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee loovutas vastupanuta Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini.
METSAVENNAD – võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA – relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all.
Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus – eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased . Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid
Jaanuaris 1944 – Punaarmee Eestis. Kuni juulini ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist lahingud augustis Sinimägedes. Augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti. Septembri lõpuks Vene vägede käes kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal lahingud kuni nov. lõpuni. Et pääseda sõjategevusest ja kommunistlikust režiimist, lahkus SUURE PÕGENEMISE käigus Eestist umbes 80 000 inimest (peamiselt Saksamaale ja Rootsi), et sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes tagasi pöörduda
EESTI VABARIIGI RAHVUSKOMITEE – 1944 kevadel alustas ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks
JÜRI ULUOTS – Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja, 18.09.1944 nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse. Valitsuse juht – OTTO TIEF (advokaat).
VALITSUS – kuulutas Eesti sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise, püüdis organiseerida pealinna kaitset
SÕJAKAHJUD – Narva linn täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja muud purustatud , enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud . Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra
HÄVITUSPATAJLONID – Punaarmee võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa taktikat, purustati kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega
22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS – Punaarmee poolel 1941. a. lahingutes, moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil, koosnes esialgu Eesti ohvitseridest , allohvitseridest ja ajateenijatest. Vene-Saksa sõja ajal – 7000 eestlast.
ÜLDMOBILISATSIOON – 20.07.1941, mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist, sest suur osa Eestist Saksa vägede käes. Venemaale tööpataljonidesse viidi umbes 32 000 mobiliseeritud Eesti meest.
TÖÖPATALJONID – ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel, toitlustamine , varustamine ja arstiabi olid allpool arvestust. Iga 4. tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42. a. talvel ülekurnatuse või haiguse tagajärjel.
8. EESTI LASKURKORPUS – moodustati 1942 sügiseks, umbes 27 000 meest ja 90% eestlased. Aastavahetusel 1942/43 peetud lahingutes langes pool korpuse koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Korpus viidi tagalasse ja toodi uuesti rindele 1944. Märtsis 1945 osales lahingutes Kuramaal.
METSAVENNAD – tegid kaasa Suvesõjas Saksa vägede koosseisus Eesti pinnal. Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased laiali, varsti algas aga vabatahtlike värbamine uutesse väeosadesse.
IDAPATALJONID – esialgu julgestuseks Saksa rinde tagalas, hiljem osalesid lahingutes Punaarmee vastu
POLITSEIPATALJONID – moodustasid politsevõimud, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega, rindel.
EESTI SS-LEEGION – 1942 vabatahtlike värbamine, kuid vähesed soovisid minna võitlema Saksamaa eest. SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja. Vabatahtlike värbamisel polnud tulemusi, see asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. saadeti „vabatahtlikena“ leegionisse aastatel 1919-25 sündinud noormehed . Veidi hiljem sai nimeks 20. Eesti SS- diviis . 31.01.1944 – Punaarmee lähenemisel kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni 1904-1923 sündinud meestele. Põhiosa koondati piirikaitserügementidesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosi hävis septembris 1944 Punaarmee pealetungi käigus. 1944/42 talvel moodustati Saksamaale taandunud eestlastest uus 20. Eesti SS-diviis. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Tšehhis Punaarmee kätte vangi.
ERNA LUUREGRUPP – tegutses kodumaal Suvesõja ajal koos metsavendadega. Ulatuslik põgenemine Soome 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist.
200. JALAVÄERÜGEMENT – 1944 jaanuaris, 2500 vabatahtlikku. EINO KUUSELA – Soome kolonel, rügemendi ülem. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all.
JOACHIM VON RIBBENTROP – Saksamaa poliitik , välisminister, kirjutas 23.08.1939 alla MRP-le.
KONSTANTIN PÄTS – Eesti Vabariigi 1. president
JOHANNES VARES BARBARUS – Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik, Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast.