Eesti II maailmasõja ajal - konspekt (0)

Eesti II maailmasõja ajal
MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida – Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le.
Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa , Saaremaa, Muhu , Paldiski, Haapsalu, Aegna.
Baaside aeg – okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine . Peaministriks sai Jüri Uluots.
I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. – Eesti annekteerimine – NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August – Eesti NSV konstitutsioon , ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin).
Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine , talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus.
Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism - leninism. Nõukogude propaganda.
Repressioonid – Siseasjade rahvakomissariaat . Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele.
Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 – Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut.
Saksa okupatsioon – 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides ). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel , mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda.
Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: „ Eesti on juudivaba „. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000.
Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides , koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine . Eesti rahvuslaste tegevus – O. Tief .
Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon - 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. ( Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus - langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. – luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest.
Saksa sõjaväes : Omakaitse - ~40 000 meest. Ida- ja politseipataljonid - 10 000 – 12 000 vabatahtlikest metsavendadest. 1942. Eesti Leegion vabatahtlikest. 1944. a. reorganiseeriti 20. Eesti SS diviisiks. Jaanuar 1944 üldmobilisatsioon Saksa sõjaväkke ~38 000 meest, 6 piirikaitserügementi.
Soome sõjaväes :Jalaväerügement 200 loodi ~2000 eesti põgenikust, võitles NL vastu kaitselahingutes Karjalas 1944.
1944 aasta. Eesti vallutati Punaarmee poolt. Võitlus Narva eest kestis ligi 7 kuud. Kui punaarmee hinge tõmbas siis tõid Saksa väed abi Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20 Eesti SS diviis ning Ida – ja politseipataljonid. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast ülesse kodumaad kaitsma. Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse. Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. 03 õhulöök hävitas Narva täielikult. 8- 11 Jõhvi ja Tapa . Ööl vastu 9.03 pommitati 250 Vene lennuki poolt Tallinn. 25. 03 vallutati Tartu.
Punaaremee vallutab Tartu : 24.07- l tõrjusid eestlased punaste rünnakud Auvere silla pealt, kuid päev hiljem ületasid venelased Narva jõe a marssisid 26.07-l sisse enda hävitatud Narva. Samuti peeti lahinguid Sinimägedes- kahe nädala vältel. Aug. keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetungi alustanud punaväelased L- Eestisse. 22. sept. vallutati Tallinn. Seejärel langeid üksteise järel Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 26. sept Virtsu. 1944 sept- Suur põgenemine. ( kokku lahkus ~ 80 000 inimest üle mere ). Punaarmee vallutas ka Hiiumaa, Muhu ja suurema osa Saaremaast , kuid Sõrve ps jäädi toppama .
Iseseisvuse taastamise katse : Eestlaste kõige olulisem eesmärk läbi Saksa okup. Oligi iseseisvumise taastamine. Nad uskusid, et kui tuleb Saksa sõjavägi siis on võimalik iseseisvus taastada. Rahvuslased - püüdsid taastada iseseisvust. Veeb. 1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskommitee ( juht Otto Tief). 18.sept. uus Vabariigi valitsus.